Südamehaigused ei tule tühjalt kohalt
Kõik südamearstid on näinud olukorda, kus infarkti ja insuldi ennetusega hakkab patsient tegema alles siis, kui haigus juba käes. Mõlemat neist haigustest saab ennetada tervislike eluvalikutega ja üldiselt ei tule need haigused tühjalt kohalt, vaid ... Loe lisaks
Kõht valutab, aga põhjust nagu polegi
Nii mõnigi inimene on kogenud tunnet, kuidas pingelisel ajal või stressirohkel reisil olles kõhus keerama hakkab. Kui kõhuvalust saab aga sage ja igapäevane kaaslane, võib tegemist olla hoopis ärritunud soole sündroomiga. See, et enne eksamit ... Loe lisaks
Mees, mine arsti juurde!
Eesti mees hoidub enamasti arstidest viimase võimaluseni. Eriti hirmutav aga tundub visiit arsti juurde siis, kui probleem asub allpool vööd. Meestearst ehk androloog on naistearsti analoog meestel. Androloog tegeleb spetsiifiliselt meeste tervist puudutavate küsimustega: seksuaalhäirete, ... Loe lisaks
Reumatoidartriit ei tunne vanusepiire
Reumatroidartriit on liigesepõletik, millesse haigestuvad valdavalt mõlema kehapoole labakäte ja -jalgade liigesed. Sageli avaldub haigus põlve- või õlaliigestes ning pikemalt kestes isegi lülisambas. Haigestuda võivad ka liigeselähedased koed – limapaunad, kõõlustuped ja lihased. Lisaks esineb ... Loe lisaks
Ravimata hambad kahjustavad kogu organismi
Vähe leidub inimesi, kellel poleks kunagi olnud probleeme hammastega. Hambaaukude tekkimine või igemepõletik on üsna tavaline nähtus. Harvem esineb suuõõnes tekkinud haavandeid ja ohatisi. Suuõõne ja hammaste tervist ei tohi alahinnata. Katkine hammas pole vaid ... Loe lisaks
Mida teha, kui oled külmetunud?
Jahedate ja niiskete ilmade saabudes sageneb külmetusest tingitud haigestumine. Nii lapsi kui vanemaid inimesi hakkavad kimbutama köha, nohu, kurguvalu ning tihti ka palavik. Sageli mõeldakse, et nüüd olen haigestunud grippi ja see võibki nii olla. ... Loe lisaks
Madala testosteroonitaseme salakaval mõju tervisele
Testosterooni tuntakse kui mehelikkuse sünonüümi ning sugutungi tekitajat. Vähem on ehk teada, et testosteroonitaseme langus aga ei puuduta ainult seksuaalelu, vaid võib olla põhjuseks mitmetele tervisehäiretele. Testosteroon on peamine meessuguhormoon. Seda leidub ka naiste organismis, kuid ... Loe lisaks
Mis teeb puhkuse tervislikuks?
Tervislik elustiil ei pea katkema jaanipäeva või jõulude saabumisega. Samamoodi pole mõtekas puhkuse ajal võtta puhkust ka tervislikkusest ja lubada endale kontrollimatult kõike, millest oled muidu püüdnud argielus hoiduda. Küllap seostub sõnaga „tervislik“ esmalt ikkagi ... Loe lisaks
Tervisekindlustus tagab reisirahu
Korras tervis on üheks reisi nautimise oluliseks eelduseks. Mõnikord võib aga reisil tekkida äkiline haigestumine või juhtuda õnnetus, millega kaasnevad ettenägematud kulutused. Kui see juhtub välismaal olles ja vajad sealset kohalikku arstiabi, võivad kulud kerkida ... Loe lisaks
Kõrvakuulmine halveneb märkamatult
Inimene tajub maailma põhiliselt viie meele kaudu, mis vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite. Kõrvad annavad meile võimaluse säilitada tasakaalu ning kuulda – teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kõrvalest püüab kinni helilaine ja väline kuulmekäik ... Loe lisaks
Ilukirurgia – kas ainult edevatele?
Ilukirurgia on tänapäeval muutumas sama tavaliseks nagu ükskõik millise teise arsti juures käimine. Naisi motiveerivad enamasti esteetilised põhjused, mehed aga jäävad ratsionaalsemaks ning otsustavad kosmeetilise kirurgia kasuks konkreetsest vajadusest lähtuvalt. Ilukirurgi juurde mineku peapõhjus enesetunde ... Loe lisaks
Rosaatsea – tüütu krooniline haigus
Punetav nägu ja üksikud vistrikud on paljude inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning seda peetakse enamasti mööduvaks nähtuseks. Tihti peetakse näonahale tekkivaid punatavaid sõlmi ja mädavistrikke täiskasvanute akneks, kuid tegelikult võib olla aga tegu kroonilise iseloomu ... Loe lisaks
Parkinsoni tõbi aeglustab elurütmi
Parkinsoni tõve korral tekib ajus anatoomiliste ja biokeemiliste muutuste tõttu dopamiini vaegus. Sellel ainel on palju funktsioone, mida seostatakse eelkõige motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemise aga ka une, tähelepanu, töömälu ning õppimisvõimega. Parkinsoni tõbi on hilise keskea ... Loe lisaks
Luud, liigesed ja lihased – keha liikumise võti
Luud, liigesed ja lihased moodustavad üheskoos tugi- ja liikumiselundkonna ehk toese, mille ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid. Luustik on passiivne osa, mis moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese luustiku tähtsamateks osadeks on kolju, ... Loe lisaks
Kuidas tekib krooniline valu?
Valu on organismi kaitsereaktsioon, mis annab märku haiguslikust seisundist. Kui see kestab kauem kui paar kuud, võib tegu olla kroonilise valuga. Valu tekke algpõhjus on sageli selleks ajaks juba kadunud, kuid närvisüsteemis säilub niinimetatud valumälu. ... Loe lisaks
Erektsioonihäire – kas vanusega kaasnev paratamatus?
Enamus meestest on kasvõi korra elus kogenud erektsiooniprobleemi ja selles pole midagi imelikku. Kui mure muutub sagedaseks, siis kaasneb sellega enesehinnangu alanemine ning kannatab nii emotsionaalne tasakaal ja partnersuhe. Erektsioonihäire on võimetus saavutada või säilitada ... Loe lisaks
Epilepsia ei välista täisväärtuslikku elu
Epilepsia on krooniline närvisüsteemi haigus, mis avaldub korduvate krambihoogudena. Need võivad piirduda vaid tahtele allumatute liigutustega jäsemetes ja näos, aga võib viia ka teadvuse kaotuseni. Sel juhul inimene kukub maha, tekivad tõmblused ja äkilised võpatused, ... Loe lisaks
Tujukas või hoopis bipolaarne?
Tujude vaheldumist oleme kogenud kõik ja pole midagi eriskummalist, kui positiivsust ning energiat täis perioodid asenduvad mõne aja jooksul madala energiataseme ja kehvema tujuga. Kui see aga hakkab tavapärast elu häirima, võib olla tegu bipolaarse ... Loe lisaks
Akne
Akne kiusab nii teismelisi kui ka täiskasvanuid Akne pole vaid kosmeetiline probleem. See on nahahaigus, mis tekib rasunäärme karvatupe kroonilise põletiku tagajärjel. Nahale moodustuvad punetavad valulikud sõlmed ja mädavistrikud, jättes peale paranemist inetuid arme. Akne ... Loe lisaks
Skisofreenia müüdid ja tegelikkus
Skisofreeniat tuntakse hästi tema nime järgi, kuid haiguse olemust mõistetakse vähem. Aegade jooksul on pealiskaudne kokkupuude selle psühhootilise häirega vorminud inimeste teadlikkust pigem müütide tasandil. Mis on siis selle aju talitusliku häire taga tegelikult? Skisofreenia ... Loe lisaks
Kolesterool – vaenlane või sõber?
Kõrge kolesteroolitase on üks maailmas üks suuremaid terviseriske. Tasub teada, et selle kõrge tase pole paratamatus, vaid oma valikutega saab päris palju ära teha. Otseselt ei pea vererasva ehk kolesterooli kartma, sest eksisteerib kahte sorti ... Loe lisaks
Aina levinum probleem – hüperaktiivsus
Mõne inimese kohta öeldakse, et ta ei püsi pudeliski paigal või peetakse rahmeldamist ehk kasvatuse veaks. Püsiv liigne aktiivsus, tähelepanematus ja impulsiivsus, mis avalduvad erinevates keskkondades, võivad aga olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk hüperaktiivsuse sündroomi ... Loe lisaks
Ennetus ja varajane avastamine on vähiravis A ja O
Sõna vähk seostub paljudel inimestel hirmutekitava valu ja surmaga. Selline kuvand pärineb aegadest kui kasvajate ravivõimalused olid veel tundmatud või algelised. Tänapäeval pole kõik vähktõve tekkepõhjused veel lõplikult selged, kuid aegsasti avastatud kasvaja ravi osutub ... Loe lisaks
Kuidas turgutada oma vaimu?
Lihtsas käsitluses võib lugeda terviseks haiguse puudumist. Sama kehtib ka vaimse tervise puhul, kuid mitte ainult. Vaimne tervis on inimese tervise väga tähtis ja lahutamatu osa, mis loob aluse tema enda ning ta kaaskondlaste heaoluks. ... Loe lisaks
Artriit võtab liigestelt liikuvuse
Artriit ehk liigesepõletik võib tekkida nakkuse, reuma, ainevahetushäire või vigastuse tagajärjel. Põletik tekitab liigestes sagedast valu ja jäikust, mis peale pikemat paigalolekut raskendab liikuma saamist. Artriit võib kimbutada igas vanuses, ka lapseeas. Liigesepõletiku algusjärgu sümptomid ... Loe lisaks