Blogi
Ilu algab naeratusest
Särav naeratus sillutab tee südametesse, tõstab enesekindlust ja elurõõmu. Hammaste valgendamise kõrval aitavad kaunist naeratust saavutada ka korralik suuhügieen nii kodus kui ka hambakliinikus…
Loe lisaks
Kuidas vältida ja ravida veenilaiendeid?
Veenilaiendid ehk varikoos on levinud probleem, mida esineb ligi 40 protsendil naistest ja 30 protsendil meestest. Aasta-aastalt suureneb ka registreeritud juhtumite arv…
Loe lisaks
Nahk, juuksed ja küüned
Naha, juuste ja küünte seisukord peegeldab organismi üldist tervislikku seisundit. Lõhenevad huuled, katkevad juuksed ning elutuna näiv nahk võivad viidata…
Loe lisaks
Lapsel hambad puseriti? Ära oota mure lahendamisega!
Mida varem avastada lapsel hambumusanomaalia, seda hõlpsam ja odavam on seda korrigeerida. Esimene ortodontiline konsultatsioon toimuda vanuses 6-7 aastat, kusjuures igaks juhuks võiks ortodontilises kontrollis ära käia ka lapsega, kelle hambumusega näiliselt mingeid probleeme polegi.
Loe lisaks
Külmetushaigused
Rahvasuus külmetushaiguseks kutsutav ebamugav segu nohust-köhast-palavikust pole tegelikult enamasti otseselt üldse külmetamisega seotud…
Loe lisaks
Laste tervis
Iga vanem on tuttav murega haige lapse pärast. Nagu täiskasvanutegi puhul, saab ka suurt hulka laste terviseprobleeme ennetada teadlikkuse ning regulaarsete tervisekontrollidega.
Loe lisaks
Neerud
Neerud filtreerivad iga päev 200 liitrit verd. Nad eemaldavad organismist ainevahetuse jääkained ja ülearuse vedeliku. Neerud aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid…
Loe lisaks
Astma
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Haigus ei ole koguaeg ühesugune, vaid hoogude laad ja tugevus võivad erineda.
Loe lisaks
Depressioon
Meil kõigil on halvemaid ja paremaid päevi, kuid depressioonis inimese päevad on kõik ühtviisi rõõmutud ning nii pikka aega järjest.
Loe lisaks
Kiropraktika
Sõna kiropraktika tuleb kreekakeelsetest sõnadest chiro ja praktikos, mis üldistavas tõlkes tähendab „tehtud kätega“. Kiropraktika alguseks loetakse aastat 1895…
Loe lisaks
Füsioteraapia
Kui sul on mureks valud, mis segavad igapäevaelus või sportimisel, oled saanud sporditrauma või tahad nõu just nende ennetamiseks, siis saad abi füsioterapeudilt. …
Loe lisaks
Rahutute jalgade sündroom
Rahutute jalgade sündroom (RLS – restless legs syndrome) on üsna levinud mure, mille all mingil eluperioodil kannatab lausa iga kolmas inimene.
Loe lisaks
Põis
Sagedasim põiehaigus on põiepõletik, mis on tüüpiliselt naistel esinev haigus. Enamasti on põiepõletiku tekitajaks soolekepike Escherichia coli.
Loe lisaks
Rasedus
Lapseootus on suur ja imeline muutus, mis hõlmab kogu sinu elu. Kõige tüüpilisemalt viitab rasedusele ärajäänud menstruatsioon ja kaks triipu rasedustestil.
Loe lisaks
Naiste tervis
Iga naine peaks olenemata vanusest korra aastas käima naistearsti juures kontrollis. Seda tuleks teha isegi siis, kui mingeid muresid justkui polegi.
Loe lisaks
II tüübi diabeet
II tüübi diabeet algab hiilivalt ja märkamatult ning haigus võib inimese organismi lammutada aastaid, enne kui sellele jälile saadakse.
Loe lisaks
Seksuaaltervis
Seksuaaltervisena käsitletakse seksuaalsusega seotud kehalise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit.
Loe lisaks
Ülekaalulisus
Ülekaalulisus on epideemiana suurenev probleem kogu maailmas. Eesti pole siin sugugi – iga kolmas Eesti elanik on rasvunud.
Loe lisaks
Allergia
Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljas olek. See peaks aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema taluv.
Loe lisaks
Rinnavähk
Aastas saavad ligi 600 Eesti naiste diagnoosi rinnavähk. Paraku on kolmandikul neist haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud staadiumis.
Loe lisaks
Unehäired
Kõige sagedasem uneaegne hingamishäire on apnoe ning see väljendub selles, et magades tekivad inimesel hingamispausid.
Loe lisaks
Kinesioteip
Viis aastat tagasi ei teadnud paljud mida tähendavad sõnad kinesioteip või kinesioteipimine. Tänaseks on kinesioteip paljudele meie hulgast asendamatu abi.
Loe lisaks
Miks me oleme magneesiumipuuduses?
Märgid magneesiumipuudusest on igal pool – kui sa tead mida märgata. Kahjuks on need märgid nii uskumatult tavalised, et nad libisevad meist lihtsalt mööda.
Loe lisaks
Silmapõletik
Silmapõletiku esmasteks tunnusteks on punetus ning hõõrumis-ja torkimistunne. KSA silmakirurg Ants Haavel selgitab, kuidas ja miks põletik tekib ja milliste võtetega seda ravida.
Loe lisaks
Kas olen piisavalt terve, et treenida?
Sportlase tervisekontrollid saab jaotada kolmeks: ise teostatavad kontrollid, koormustest ja verepõhine kontroll. Selgitame ka millist tervisekontrolli teha ja missuguseid näitajaid uurida vereanalüüsi puhul.
Loe lisaks
Toiduallergiad
Ühelt poolt on kasvanud mahe ja ökotoitude tarbimine ja valik, teisalt teeb silme eest kirjuks E-ainete nimistu toiduainetest. Vaatleme järgnevalt põhiliste toiduallergeenide iseärasusi.
Loe lisaks
Taimetoitlase tervisekontroll
Mõned tervisenäitajaid on taimetoitlastel keskmisest paremad, samas on ka vereanalüüse, millele tuleks erilist tähelepanu pöörata.
Toome välja milliseid verenäitajaid võiks taimetoitlased kontrollida.
Loe lisaks
Maks – meie hinge asupaik
Vana-Idas peeti maksa inimese hinge asupaigaks. Miks maksal on selline kõrge staatus? Miks on maksa töö nii tähtis meie tervisele?
Loe lisaks
Milleks meile kilpnääre?
Laborant Hanna Hirve meditsiinilaborist Synlab selgitab, missugune on kilpäärme ülesanne inimese kehas, mis on kilpnäärme häirete sümptomid ja kes peaks kilpnäärme kontrolli teha laskma.
Loe lisaks
Suguhaiguste testimine – vajadusel tehtav ka kodus ja anonüümselt
Suguhaiguse kahtluse korral on võimalik pöörduda kas perearsti või otse erialaarsti vastuvõtule. Uueks võimaluseks on ennast ise kontrollida. Synlab Eesti laborist saab omale tellida vastava analüüsi koos proovivõtu tarvikutega.
Loe lisaks
Kui oled pidevalt väsinud võib tegemist olla kehvveresuse sümptomiga
Aneemia on maailma rahvastiku seas väga levinud haiguslik seisund mille puhul on veres hemoglobiini sisaldus normaalsest madalam. Seisundi diagnoosimisel on suureks abiks vereanalüüsid.
Loe lisaks
Millist rohtu võib võtta rasedana?
Rasedus ja ravimid ei käi justkui omavahel kokku. Mõningates olukordades tuleb aga ravimit tarvitada ka lapseootuse ajal. Millal otsustada ravimi kasuks? Iga inimese organism on erinev ning seetõttu tuleb enne ravimi tarvitamist alati nõu pidada rasedust jälgiva naistearsti või ämmaemandaga.
Loe lisaks
Kuidas tõrjuda kurge?
Elite kliiniku naistearsti Deniss Sõritsa sõnul pakuvad kõige kindlamat kaitset hormonaalsed rasestumisvastased vahendid. Ent on ka muid võimalusi.
Vaatame koos järele.
Loe lisaks
Kui tihti peaks tegelikult käima naistearsti juures?
Millal sa viimati naistearsti juures oma tervist kontrollimas käisid? Kliinik Elite naistearst dr Deniss Sõritsa tuletab meelde, et seda tuleks teha korra aastas.
Loe lisaks
Taastusravi, rehabilitatsioon, eriarstiabi ja füsioteraapia Tartu Tervisekliinikus
Nüüdseks on Tartu Tervisekliinik (asub Soola ja Kalevi tänava nurgal, aadressil Soola 2) olnud avatud juba veidi üle aasta. Asutus koondab ühe katuse alla nii sotsiaalse kui ka tööalase rehabilitatsiooni teenused ja tasulise eriarstiabi, sealhulgas erinevad taastusraviteenuseid.
Loe lisaks
Uriinipidamatuse vastu saab abi
Inkotubades saab tasuta pidamatuse alast nõu ja valida sobiva abivahendi. Soodusmüüki ja nõustamist viivad läbi oma valdkonda hästi tundvad spetsialistid. Igale inimesele leitakse parim lahendus. Nõustamisele saab registreerida telefonil 646 2121.
Loe lisaks
5 abivahendit, mis aitavad lamatisi ennetada
Lamatiste ennetamisel on väga oluline, et säiliks inimese aktiivsus ning langenud tegevusvõime puhul saab seda toetada erinevate abivahenditega. Patsiendi aktiivsuse suurendamisel on oluline kohandatud keskkond, mis võimaldab tal hooldustoimingutele kaasa aidata.
Loe lisaks
Osteopaatia põhitõed
Millised on näidustused osteopaadi ja lasteosteopaadi poole pöördumiseks? Seanss sisaldab manuaalseid uurimistehnikaid, mille abil määratakse kindlaks valu põhjustavad ja soodustavad faktorid.
Loe lisaks
ROLE-TEST™ ja ROLE programm
ROLE programm võimaldab koostada ROLE-TEST™-i põhjal individuaalset toitumiskava, mille järgimisel immuunsüsteem vabaneb koormusest, ainevahetusprotsessid taastuvad, organismi kaitse- ja kohanemisvõime suureneb ning mitme kroonilise haiguse põhjused kaovad.
Loe lisaks
Kui tavaprillid enam nägemist ei paranda!
Laservisiooni Silmakliinik Tallinnas pakub abi vaegnägijatele, et parandada endi igapäevast toimetulekut.
Abivahendid jagunevad:
⦁ optilised abivahendid
⦁ elektrooptilised abivahendid
⦁ mitteoptilised abivahendid
Loe lisaks
Endometrioos – kuri tõbi, mis sööb naise viljakuse
Endometrioosi kui haiguse olemasolust on teatud umbes 100 aastat, kuid alles viimasel kahel kümnendil on seda hakatud rohkem uurima. Miks see haigus tekib, pole täpselt teada. Asja teeb keeruliseks veel see, et haiguse diagnoosimine on keeruline, kuna puudub lihtne analüüs.
Loe lisaks
9 levinud valevõtet esmaabis
Õige esmaabiga saab vältida õnnetusega tekkinud probleemi süvenemist. Paraku levivad järjekindlalt valevõtted, mille kasutamine võib kannatanu olukorda hoopiski halvendada.
Loe lisaks
Luude hõrenemine ehk osteoporoos
Haiguse tekkel on seos naissuguhormoonidega, mis on abiks uue luukoe ehitamisel. Kui hormoonide teke organismis väheneb, siis ehitatakse vähem uut luukudet ja nii ongi haigusest peamiselt ohustatud menopausiealised naised.
Loe lisaks
Seljahädad
Seljavalud on väga levinud probleem ning suur osa füsioterapeutide patsientidest moodustavad just erinevate seljahädadega inimesed. Tihti on seljavalude põhjuseks istuv töö ja sundasendid, aga ka selja nn ära tõstmine.
Loe lisaks
Hambapesu
Kaaries ehk lihtsamalt öeldes hambaauk on hamba kõvakudede kroonilise kuluga haigus mille tagajärjel tekib hambasse defekt. Õige hügieeniga saab kaariese kulgu pidurdada.
Loe lisaks
Kolm kõige sagedasemat küsimust hambakliinikus
Kevade pikemad ja valgemad päevad annavad tegutsemiseks uut energiat ning kodus ja tööl võetakse ette põhjalikumat sorti suurpuhastus. Nende tegemiste kõrval on paslik vaadata ka enda tervislikku seisundit ja vajadusel teha ennetav või sügavam raviprotsess – alustagem näiteks hammastest.
Loe lisaks
Akne
Akne pole vaid kosmeetiline probleem. See on nahahaigus, mis tekib rasunäärme karvatupe kroonilise põletiku tagajärjel. Nahale moodustuvad punetavad valulikud sõlmed ja mädavistrikud, jättes peale paranemist inetuid arme. Peamisteks tekkepõhjusteks peetakse rasuerituse ja rasunäärmete sarvestumise häireid, hormonaalseid nihkeid, baktereid ning pärilikku eelsoodumust.
Loe lisaks
Õige igapäevane nahahooldus
Nahk on keha kõige suurem organ, mis peegeldab üldist tervisliku seisundit. On oluline teada, kuidas on õige enda näonaha eest igapäevaselt hoolitseda ja mis on põhiaspektid, mida tuleks meeles pidada. Kindlasti on väga tähtsal kohal tervislik toitumine ja korralik uni, kuid ei tohi unustada ka õiget nahahooldust.
Loe lisaks
Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõbi on aeglaselt süvenev, närvirakkude hukku põhjustav pöördumatu ajuhaigus. Algab see mälu halvenemisega, seejärel väheneb arusaamine, keelekasutus, otsustus- ja kõnevõime. Aja jooksul lisanduvad isiksuse muutused ning käitumishäired, võib esineda segasusseisundit.
Tõve lõppstaadiumis ei pruugi haige enam ära tunda oma lähedasi, ei oska istuda ja kõndida ega suuda süüa.
Loe lisaks
Artriit
Artriit ehk liigesepõletik võib tekkida nakkuse, reuma, ainevahetushäire või vigastuse tagajärjel.
Põletik tekitab liigestes sagedast valu ja jäikust, mis peale pikemat paigalolekut raskendab liikuma saamist.
Artriit võib kimbutada igas vanuses, ka lapseeas.
Loe lisaks
Bipolaarsus
Tujude vaheldumist oleme kogenud kõik ja pole midagi eriskummalist, kui positiivsust ning energiat täis perioodid asenduvad mõne aja jooksul madala energiataseme ja kehvema tujuga. Kui see aga hakkab tavapärast elu häirima, võib olla tegu bipolaarse meeleoluhäirega. Bipolaarne meeleoluhäire on psüühiline haigus, mis väljendub depressiooni ning kõrgenenud meeleolu perioodide vaheldumises.
Loe lisaks
Epilepsia
Epilepsia on krooniline närvisüsteemi haigus, mis avaldub korduvate krambihoogudena. Need võivad piirduda vaid tahtele allumatute liigutustega jäsemetes ja näos, aga võib viia ka teadvuse kaotuseni. Sel juhul inimene kukub maha, tekivad tõmblused ja äkilised võpatused, kuid valu ta ei tunne.
Loe lisaks
Erektsioonihäire
Enamus meestest on kasvõi korra elus kogenud erektsiooniprobleemi ja selles pole midagi imelikku.
Kui mure muutub sagedaseks, siis kaasneb sellega enesehinnangu alanemine ning kannatab nii emotsionaalne tasakaal ja partnersuhe.
Loe lisaks
Krooniline valu
Kuidas tekib krooniline valu? Valu on organismi kaitsereaktsioon, mis annab märku haiguslikust seisundist. Kui see kestab kauem kui paar kuud, võib tegu olla kroonilise valuga. Valu tekke algpõhjus on sageli selleks ajaks juba kadunud, kuid närvisüsteemis säilub niinimetatud valumälu.
Loe lisaks
Luud, liigesed ja lihased
Luud, liigesed ja lihased moodustavad üheskoos tugi- ja liikumiselundkonna ehk toese, mille ülesanne on toetada keha ja kaitsta organeid.
Luustik on passiivne osa, mis moodustub omavahel ühenduses olevatest luudest. Inimese luustiku tähtsamateks osadeks on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere, ülajäsemete, vaagnavöötme ja alajäsemete luud.
Loe lisaks
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõve korral tekib ajus anatoomiliste ja biokeemiliste muutuste tõttu dopamiini vaegus. Seda ainet seostatakse eelkõige motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemise aga ka une, tähelepanu, töömälu ning õppimisvõimega. Parkinsoni tõbi on hilise keskea ja vanema eluea haigus.
Loe lisaks
Rosaatsea
Punetav nägu ja üksikud vistrikud on paljude inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning seda peetakse enamasti mööduvaks nähtuseks. Tihti peetakse näonahale tekkivaid punatavaid sõlmi ja mädavistrikke täiskasvanute akneks, kuid tegelikult võib olla tegu kroonilise iseloomu ning perioodiliste ägenemistega kulgeva nahaiguse rosaatseaga.
Loe lisaks
Kuidas igapäevaselt ise rosaatseat ja kuperoosat kontrolli all hoida
Õhetav punetus põskedel võib viidata kuperoosa või rosaatseale. Tõhusaim ravi punetusele on IPL fotovalguse ravi, kuid väga tähtis on ka õige igapäevane nahahooldus ja elustiil.
Loe lisaks
Vaimne tervis
Lihtsas käsitluses võib lugeda terviseks haiguse puudumist. Sama kehtib ka vaimse tervise puhul, kuid mitte ainult. Vaimne tervis on inimese tervise väga tähtis ja lahutamatu osa, mis loob aluse tema enda ning ta kaaskondlaste heaoluks. Vaimne tervis on igapäevaelu tõhusa toimimise seisukohalt äärmiselt oluline.
Loe lisaks
Vähk
Sõna vähk seostub paljudel inimestel hirmutekitava valu ja surmaga. Selline kuvand pärineb aegadest kui kasvajate ravivõimalused olid veel tundmatud või algelised. Tänapäeval pole kõik vähktõve tekkepõhjused veel lõplikult selged, kuid aegsasti avastatud kasvaja ravi osutub enamasti siiski efektiivseks.
Loe lisaks
Hüperaktiivsus
Mõne inimese kohta öeldakse, et ta ei püsi pudeliski paigal või peetakse rahmeldamist ehk kasvatuse veaks. Püsiv liigne aktiivsus, tähelepanematus ja impulsiivsus, mis avalduvad erinevates keskkondades, võivad aga olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk hüperaktiivsuse sündroomi sümptomiteks.
Loe lisaks
Kolesterool
Kõrge kolesteroolitase on üks maailmas üks suuremaid terviseriske. Tasub teada, et selle kõrge tase pole paratamatus, vaid oma valikutega saab päris palju ära teha.
Otseselt ei pea vererasva ehk kolesterooli kartma, sest eksisteerib kahte sorti kolesterooli – halba ja head.
Loe lisaks
Skisofreenia
Skisofreeniat tuntakse hästi tema nime järgi, kuid haiguse olemust mõistetakse vähem. Aegade jooksul on pealiskaudne kokkupuude selle psühhootilise häirega vorminud inimeste teadlikkust pigem müütide tasandil.
Mis on siis selle aju talitusliku häire taga tegelikult?
Loe lisaks
Ilukirurgia
Ilukirurgia on tänapäeval muutumas sama tavaliseks nagu ükskõik millise teise arsti juures käimine. Naisi motiveerivad enamasti esteetilised põhjused, mehed aga jäävad ratsionaalsemaks ning otsustavad kosmeetilise kirurgia kasuks konkreetsest vajadusest lähtuvalt.
Loe lisaks
Kõrvakuulmine halveneb märkamatult
Inimene tajub maailma põhiliselt viie meele kaudu, mis vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite.
Kõrvad annavad meile võimaluse säilitada tasakaalu ning kuulda – teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis.
Loe lisaks
Tervisekindlustus
Korras tervis on üheks reisi nautimise oluliseks eelduseks. Mõnikord võib aga reisil tekkida äkiline haigestumine või juhtuda õnnetus, millega kaasnevad ettenägematud kulutused. Kui see juhtub välismaal olles ja vajad sealset kohalikku arstiabi, võivad kulud kerkida ebameeldivalt kõrgele, sest arstiabi pole kuskil odav.
Loe lisaks
Tervislikud puhkused
Tervislik elustiil ei pea katkema jaanipäeva või jõulude saabumisega. Samamoodi pole mõtekas puhkuse ajal võtta puhkust ka tervislikkusest ja lubada endale kontrollimatult kõike, millest oled muidu püüdnud argielus hoiduda. Tervisliku puhkuse nagu ka elustiili eesmärgiks on eeskätt tervise säilitamine või parandamine.
Loe lisaks
Testosteroon
Testosteroon on peamine meessuguhormoon. Testosterooni tuntakse kui mehelikkuse sünonüümi ning sugutungi tekitajat. Vähem on ehk teada, et testosteroonitaseme langus aga ei puuduta ainult seksuaalelu, vaid võib olla põhjuseks mitmetele tervisehäiretele.
Loe lisaks
Päike – enneaegse vananemise põhjustaja
Ultraviolettkiirgus (UVK) võib põhjustada nahal ootamatuid ja häirivaid pigmendilaike. Seda nimetatakse hüperpigmentatsiooniks, mis tähendab, et liigse päikesekiirguse tõttu toimub nahas melaniini ületootmine. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest…
Loe lisaks
Mida teha, kui oled külmetunud?
Jahedate ja niiskete ilmade saabudes sageneb külmetusest tingitud haigestumine. Nii lapsi kui vanemaid inimesi hakkavad kimbutama köha, nohu, kurguvalu ning tihti ka palavik. Sageli mõeldakse, et nüüd olen haigestunud grippi ja see võibki nii olla. Tihtipeale aga viitavad need gripiga sarnased sümptomid vaid külmetusele.
Loe lisaks
Ravimata hambad kahjustavad kogu organismi
Vähe leidub inimesi, kellel poleks kunagi olnud probleeme hammastega. Hambaaukude tekkimine või igemepõletik on üsna tavaline nähtus. Harvem esineb suuõõnes tekkinud haavandeid ja ohatisi. Suuõõne ja hammaste tervist ei tohi alahinnata.
Loe lisaks
Reumatoidartriit ei tunne vanusepiire
Reumatroidartriit on liigesepõletik, millesse haigestuvad valdavalt mõlema kehapoole labakäte ja -jalgade liigesed. Sageli avaldub haigus põlve- või õlaliigestes ning pikemalt kestes isegi lülisambas. Haigestuda võivad ka liigeselähedased koed – limapaunad, kõõlustuped ja lihased.
Loe lisaks
Mees, mine arsti juurde!
Meestearst ehk androloog on naistearsti analoog meestel. Androloog tegeleb spetsiifiliselt meeste tervist puudutavate küsimustega: seksuaalhäirete, eesnäärmeprobleemide, meeste viljatuse, peenise- ja munandihaiguste, aga ka hormonaalsetest nihetest põhjustatud haigustega nagu kiilaspäisus või rindade suurenemine.
Loe lisaks
Kõht valutab, aga põhjust nagu polegi
Nii mõnigi inimene on kogenud tunnet, kuidas pingelisel ajal või stressirohkel reisil olles kõhus keerama hakkab. Kui kõhuvalust saab aga sage ja igapäevane kaaslane, võib tegemist olla hoopis ärritunud soole sündroomiga.
Loe lisaks
Südamehaigused ei tule tühjalt kohalt
Kõik südamearstid on näinud olukorda, kus infarkti ja insuldi ennetusega hakkab patsient tegema alles siis, kui haigus juba käes. Mõlemat neist haigustest saab ennetada tervislike eluvalikutega ja üldiselt ei tule need haigused tühjalt kohalt, vaid neil on eellugu.
Loe lisaks
Tsöliaakia – trendihaigus või tõsine terviseprobleem?
Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus pole pelgalt trendihaigus, vaid tõsine terviseprobleem, mis põhjustab puhitusi, kõhulahtisust, nõrkustunnet kehas, peavalusid ning tekitab üleüldist ebamugavustunnet.
Loe lisaks
Miks süda rütmist välja läheb?
Mõnikord võib inimesi kuulda rääkimas sellest, kuidas süda on rütmist väljas. Nõnda nimetatakse rahvakeeli virvendusarütmiat, mis on ka kõige sagedasem südamerütmihäire.
Loe lisaks
Rulaator toetab kõndimisel ja võimaldab ette võtta pikemaid käike
Kui vajad kõndimisel tuge, kuid sooviksid siiski iseseisvalt liikuda, oma igapäevatoimetusi teha ja vormis püsida, võib abi olla rulaatorist. Rulaator pakub kõndimisel tuge, võimalust istuda ja puhata ning mugavalt oma asju kaasas kanda.
Loe lisaks
Tervise peamine saladus, mida peab teadma
Professor Stolešnikov ütles kord välja erakordselt tähtsa ja lihtsa mõtte: „Inimest ei ravi mitte arstirohud, vaid veri. Kui elund on haige, siis järelikult on vere juurdevool sellesse takistatud.”
Loe lisaks
Kõik mida pead teadma ilulõikustest
Iluoperatsioon pole ilmtingimata möödapääsmatu nagu hambaravi või pimesoolelõikus. Paljud inimesed pole ilulõikusele isegi mõelnud ja neil pole seda vajagi. Ent mõned veeretavad sellist mõtet aastaid, enne kui asja ette võtavad, ja pärast küsivad endalt: „Miks ma küll varem seda ei teinud?”
Loe lisaks
Abimees kinga sees ehk kellele on abiks tallatoed
Enamik inimesi ei mõtle oma taldadele enne, kui jalad valutama hakkavad. Samas saab tallatugedest abi ka seljavalude puhul, sest paljud valud on alguse saanud tallavõlvide lamenemisest või ka liiga kõval pinnasel käimisest.
Loe lisaks
Lihtsalt vistrikud või nahahaigus akne
Peaaegu kõiki inimesi kiusavad mõnikord vistrikud. Iga üksik näkku ilmuv punnike pole aga kohe viide aknele, mis on rasunäärme karvatupe kroonilise põletiku tagajärjel tekkiv pikaajaline nahahaigus, mis jätab endast inetuid arme.
Loe lisaks
Jalamured, mille puhul kontsad tuleks unustada
Paljud naised armastavad kõrgetel kontsadel tippida, kuigi jalgade tervise seisukohalt on kontsad üsna kahjulikud. On hulk jalamuresid, mille puhul paraku ilusate stilettode kandmine tuleb hoopis unustada.
Loe lisaks
Istumisprobleemidele saab tõhusat abi kiropraktikult
Paljud inimesed on hädas terviseprobleemidega, mille algpõhjuseks on väheliikuv ja istuv elustiil. Näiteks seljavalud on väga levinud kontoritöötajate mure ning üha nooremad inimesed on hädas kaelavaludega, mida põhjustab nutiseadmetega liialdamine ja nende kasutamisel pidev alla vaatamine ühes kaela pingutamisega.
Loe lisaks
Mida peaks teadma suitsetamisest ja suitsetajaköhast?
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ehk rahvakeeli krooniline suitsetajaköha on tuttav paljudele pikaaegsetele sigaretitõmbajatele. Arvatakse, et selle all kannatavad lausa ca 100 000 eestimaalast.
Loe lisaks
