Lihtsas käsitluses võib lugeda terviseks haiguse puudumist. Sama kehtib ka vaimse tervise puhul, kuid mitte ainult. Vaimne tervis on inimese tervise väga tähtis ja lahutamatu osa, mis loob aluse tema enda ning ta kaaskondlaste heaoluks.
Vaimne tervis on igapäevaelu tõhusa toimimise seisukohalt äärmiselt oluline. See, kuidas inimene mõtleb, tunneb ning ümbritseva maailmaga suhestub, mõjutab tema otsustusprotsesse, toimetulekut stressiga ning suhteid teiste inimestega. Vaimset tervist võib käsitleda kui heaoluseisundit, mis võimaldab maksimaalselt realiseerida oma võimeid ning olla tööalaselt tulemuslik.
Vaimse tervise negatiivne aspekt kätkeb endas häireid ja nende sümptomeid, mis ei avaldu piisavalt kaalukalt, et oleks alust diagnoosida haigust. Enamasti on sel juhul tegu stressi tagajärgedega, mis võivad aja jooksul kuhjuda ja süveneda, olles nii riskiteguriks tõsise psüühikahäire kujunemisele.
Hea vaimse tervisega inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ja leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud. See ei tähenda seda, et mure, kurbuse, viha või lootusetuse kogemine elus on välistatud. Kogetakse kõiki erinevaid tundeid, nii positiivseid kui ka negatiivseid. Oluline on aga seejuures mitte ületähtsustada või keskenduda vaid mingile ühele tundele. Vaimne tervis sõltub suurel määral sellest, kui rahulolev oleme iseenda ja eluga üldiselt, milline meeleolu on meie elus valdav ning kuivõrd aktiivsed ja sotsiaalsed me oleme.
Head vaimset tervist peegeldab teistest hoolimine, armastus, võime ja soov vastastikusteks suheteks ning isiklike tunnete väljendamiseks.
Parema vaimse tervise saavutamise saladus peitub aktiivses tegelemises sellega, mis tekitab meie elus lisapingeid ning raskusi – toimetulek enda mõtete ja stressiga, sotsiaalne lävimine või kriisiolukordade lahendamine. See aitab meil saavutada paremat vaimset tasakaalu ning erinevad konfliktid, ebaõnnestumised või kellegi mõtlematud sõnad jäävad aja jooksul üha vähem häirima.
