Punetav nägu ja üksikud vistrikud on paljude inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning seda peetakse enamasti mööduvaks nähtuseks. Tihti peetakse näonahale tekkivaid punatavaid sõlmi ja mädavistrikke täiskasvanute akneks, kuid tegelikult võib olla aga tegu kroonilise iseloomu ning perioodiliste ägenemistega kulgeva nahaiguse rosaatseaga.
Erinevalt aknest ei esine selle puhul komedoone ja teatud perioodil võib olla tõesti raske neil vahet teha. Seda, et tegu on haigusega, inimesed enamasti ei tea. Veel vähem teatakse rosaatsea ravivõimalustest, seetõttu pöörduvad arsti poole vaid vähesed.
Rosaatsea esineb hinnanguliselt umbes 10%-l elanikkonnast, täpsemad andmed Eestis haigestunute kohta puuduvad. Teada on, et sagedamini kannatavad selle haiguse all heledanahalised ja naised vanuses 40-60 eluaastat. Mehed haigestuvad poole vähem, kuid neil võivad esineda haiguse raskemad vormid.
Täpseid rosaatsea tekkimise põhjusi pole veel kindlaks tehtud. Haiguse kulg ja haigustunnused võivad olla erinevad, kuid kõige sagedamini avalduvad need näo keskosas – otsmikul, põskedel, ninal ja lõual. Tunduvalt harvem levib rosaatsea kõrvadele, kaelale, peanahale, rinnale või jäsemetele.
Väljakujunenud haigustunnustele eelneb sageli äkki tekkiv tugev punetus- ja õhetushoog, mida võivad esile kutsuda madal temperatuur, tugev tuul, päikesekiirgus, kuumus, alkohol, vürtsikad toidud, emotsioonid ning palju muud taolist.
Haigustunnused muutuvad läbi kahe staadiumi avaldudes alguses intensiivse punetuse ja tursena, arenedes edasi intensiivsema põletikulise seisundi suunas. Pooltel haigusjuhtudel esineb ka silmade kahjustus.
Ravimine ei pruugi anda kergelt tulemusi ja haigus võib alluda ravile üpris visalt. Paremaid resultaate saavutatakse juhul, kui raviprotsessiga saab alustada juba varases staadiumis.
Haiguse ägenemist saab ka ise ära hoida, kui vältida liigselt külma või kuuma keskkonda, alkoholi ja vürtsikaid toite, samuti nahka ärritavaid vahendeid. Kaitsta tuleb end päikese eest ning pöörata tähelepanu nahahooldusele ja kosmeetikale.