Eesti südame-veresoonkonna tervise parandamiseks on vaja senisest süsteemsemat tegevust. Euroopa Komisjoni Safe Hearts Plan annab selleks uue üleeuroopalise raami, seades fookusesse ennetuse, riskiseisundite varajase leidmise, õigeaegse ravi ja ravitulemuste jälgimise.

Sotsiaalministeerium ja Eesti Kardioloogide Selts toovad 7. septembril Tallinnas toimuval ümarlaual „Kaitstud südamed“ kokku südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise ja raviga seotud osapooled. Ühise arutelu eesmärk ei ole veel kokku leppida üksikutes sekkumistes, vaid jõuda ühise arusaamani, milline peaks olema Eesti edasine tegevus ning kuidas käivitada konkreetse südame-veresoonkonna tervise tegevuskava loomine.

„Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine ei ole ainult tervishoiu küsimus, vaid kogu ühiskonna väljakutse. Nende ennetamine ning parem käsitlus eeldab ühist vaadet kogu tervishoiusüsteemis, alates tervisekäitumise toetamisest ja riskide varajasest märkamisest kuni kvaliteetse ravi ning taastusravini,” sõnas Sotsiaalministeeriumi spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross.

Eesti Kardioloogide Seltsi presidendi Märt Elmeti sõnul on Eestis südame-veresoonkonnahaiguste ravis toimunud suur edasiminekja ka ennetuse alal palju põnevaid projekte, kuid sellest üksi ei piisa. “Meil on vaja ühist kokkulepet, mis seoks ennetuse, varajase avastamise, ravi ja järelravi üheks tervikuks ning paneks paika konkreetsed eesmärgid, rollid ja vastutuse. Töötoaga tahamegi käivitada koostöö, mis viib arutelust konkreetsete tegevusteni,“ ütles dr Märt Elmet ning lisas, et suurim võimalus südame-veresoonkonnahaiguste koormust vähendada peitub ennetuses ning suure riskiga inimeste varajases leidmises ja tõhusas ravis.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis jätkuvalt peamine surmapõhjus ning põhjustavad olulise osa enneaegsetest surmadest ja tervisekaotusest. Ravitulemused on aastatega küll oluliselt paranenud, kuid enneaegse suremuse ja välditava haigestumuse andmed näitavad, et probleem ei ole lahendatud. Muutuse saavutamiseks tuleb senisest jõulisemalt toetada tervislikke valikuid ning avastada ja tõhusalt varakult mõjutada peamisi riskitegureid, nagu kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine ja diabeet. Oluline on, et riskiteguri tuvastamisele järgneks vajalik nõustamine ja ravi, selged ravieesmärgid ning patsiendi järjepidev jälgimine.

Mis on Safe Hearts Plan? 

Safe Hearts Plan  on Euroopa Komisjoni 2025. aasta detsembris avaldatud esimene terviklik Euroopa Liidu tegevuskava südame-veresoonkonna tervise parandamiseks. Kava keskendub haiguste ennetamisele kogu elukaare jooksul, riskide varajasele avastamisele ning õigeaegsele ja personaalsele ravile ja jälgimisele. Eraldi tähelepanu pööratakse terviseandmete ja digilahenduste paremale kasutamisele ning südame-veresoonkonnahaigustest tingitud tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele. Südame-veresoonkonnahaigused on Euroopa suurim surmapõhjus, kuid nende mõju erineb liikmesriigiti väga suurel määral – südame-veresoonkonnahaigustesse suremus on mõnes ELi riigis kuni kaheksa korda suurem kui teises.

Töötuba „Kaitstud südamed“ toimub 7. septembril 2026 Sotsiaalministeeriumis, Suur-Ameerika 1, Tallinn. Töötoas otsitakse vastuseid küsimustele, millistes valdkondades on Eestis võimalik saavutada kõige kiiremini mõõdetavaid tulemusi ning millised muudatused vajavad pikemaajalist ettevalmistust. Tähelepanu all on ennetus, riskitegurite varajane avastamine, õigeaegne diagnoosimine ja ravi ning inimeste pikaajaline jälgimine pärast ravi alustamist.

Ajakirjanikel on võimalik osaleda töötoa esimeses sessioonis kell 11.00–12.30, kuulata ettekandeid ning teha kohapeal ekspertidega intervjuusid. Palume osalemine eelnevalt registreerida aadressil sirli.peepson@skia.ee. 

Töötoa korraldavad Sotsiaalministeerium ja Eesti Kardioloogide Selts. Korraldust toetab Ravimitootjate Liidu kardiometaboolsete haiguste töögrupp.

Töötoa I sessiooni sõmavõtjad:

11.00–12.30 | I sessioon: Südametervis – miks on vaja süsteemset ja koordineeritud tegutsemist?

Moderaatorid: Mariliis Öeren ja Alar Irs 

  • Avasõnad – Karmen Joller, sotsiaalminister, ja Märt Elmet, Eesti Kardioloogide Seltsi president
  • Euroopa vaade südametervisele ja Euroopa Liidu plaan “Kaitstud südamed” (Safe Hearts Plan) – prof Cecilia Linde, Euroopa Kardioloogide Seltsi ametisse astuv president, Rootsi
  • Rahvusvaheline kogemus: kuidas viia edukalt ellu südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi – prof Maciej Banach, Poola
  • Eesti kogemus, tänased väljakutsed ja vajadus uueks sammuks – prof Margus Viigimaa
  • Eduka rahvatervise programmi eeldused – Kaire Innos Tervise Arengu Instituudist 

–

PRESSITEADE
4.08.2026

Päisefoto: Pilt on illustratiivne (allikas: Magnific)