Sotsiaalministeeriumi uue terviseala asekantslerina alustab 8. jaanuaril senine ministeeriumi vaimse tervise osakonnajuhataja Anniki Lai. Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa nentis, et tervise valdkonda on viimastel aastatel tugevasti mõjutanud kriisid. "Oleme nüüd neist välja tulles jõudnud etappi, kus koos ekspertidega alustada tervishoiu sektori tuleviku ümberkujundamist. Oleme vaadanud valdkonda sisse, et ... Loe lisaks
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduste muudatusettepanekud, millega luuakse võimalus maksta lähtetoetust tervishoiusüsteemi naasvatele õdedele, kui nad asuvad tööle maapiirkondadesse. Samuti muudetakse paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse tingimusi. Terviseministri Riina Sikkuti sõnul aitab lähtetoetuse loomine motiveerida muudel elualadel töötanud ja tervishoiust eemal olnud õdesid tervishoidu naasma ja valima endale erialast töökohta väljaspoole ... Loe lisaks
Uurisime teisipäeval ilmunud Meditsiiniuudiste lehenumbri "Ühe küsimuse" rubriigi tarbeks meedikutelt, kas arstide paindlikult liikumise võimalus ehk see, kui tervishoiuasutuse tegevusloa saamine ei sõltuks ruumide, aparaatide või personali omamisest, parandaks tervishoiuteenuse kättesaadavust ja saime kolm põnevat seisukohta. Praegune tervishoiuasutuste tegevuslubade väljastamine nõuab ruumide, aparatuuri ja personali omamist. Eero Merilind, ... Loe lisaks
Terviseministri Riina Sikkuti kohtumisel Eesti Arstide Liidu presidendi dr Jaan Süti ja peasekretäri Katrin Rehemaaga oli teravaima probleemina kõne all tervishoiutöötajate puudus. Ühiselt tõdeti, et tervishoiutöötajate motivatsiooni hoidmiseks ja järelkasvu kindlustamiseks on vaja leida kiirelt lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Minister Sikkut maailma terviseassambleel 23. mail 2023. ... Loe lisaks
Täna tähistatakse rahvusvahelist patsiendipäeva, mille eesmärk on rõhutada tervishoius inimesekesksust. Selle aluseks on patsiendi terviklik raviteekond, mis aitab parandada inimeste elukvaliteeti ja ravikogemust. Selleks peame andma tõuke ravikorralduse arenguks, mis toetab patsienti. Kuidas me seda Eestis teeme? Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi on inimkeskne tervishoid lähenemisviis, kus tervishoiutöötaja ja ... Loe lisaks
Tervishoiueksperdid leidsid Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõunal 26. mai, et patsiendi vastuvõtule pääsemise aeg on aga vaid üks osa süsteemist, et patsient peab jõudma arsti juurde õigeaegselt, et Rahastus pole halvenenud, kuid langenud on ravijuhtude arv ning et tervishoiuharidus on alarahastatud. Ühiselt jõuti tõdemuseni, et tervishoiu rahastamismudel ja süsteem ... Loe lisaks
Perearst ja riigikogulane Eero Merilind teeb oma blogis ülevaate 22. mail Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud tervishoiu rahastamise arutelust. Ühtlasi kuulati ära Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa analüüs tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse kohta. Analüüs rõhutab, et lähiaastatel on vältimatu suunata lisaraha tervishoidu riigieelarvest. Tervisekassa eelarve prognoosib aastaks 2025 puudujääki 167,3 miljonit ... Loe lisaks
Praegune tervishoiu rahastamise mudel ei suuda pakkuda ravikindlustuskaitset kõigile, tagada piisavalt tervishoiutöötajaid, lühendada ravijärjekordi või rahastada kõiki uusi ravimeid ja raviteenuseid. Tervisekassa uurib oma blogis, mis toimub nende eelarvega ja kuidas saaks tervishoidu jätkusuutlikult rahastada. Tervishoiu lisarahastuse vajadus on saanud palju tähelepanu. Samas on Tervisekassa kui Eesti tervishoiu ... Loe lisaks
Tervise Arengu Instituudi (TAI) äsja avaldatud kogumik „Rahvastiku tervise aastaraamat 2023“ annab ülevaate viimase 20 aasta õnnestumistest tervises. Kogumik tõstab oluliste väljakutsetena esile rahvastiku vananemisest ning eluviisist tingitud suureneva surve tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile, tervise ebavõrdse jagunemise ning tervena elada jäänud aastate kasvu pidurdumise. Rahvatervishoiu konverentsil (27. aprill) avaldatud ... Loe lisaks