Tervishoiueksperdid leidsid Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõunal 26. mai, et patsiendi vastuvõtule pääsemise aeg on aga vaid üks osa süsteemist, et patsient peab jõudma arsti juurde õigeaegselt, et Rahastus pole halvenenud, kuid langenud on ravijuhtude arv ning et tervishoiuharidus on alarahastatud. Ühiselt jõuti tõdemuseni, et tervishoiu rahastamismudel ja süsteem vajab muutusi.
Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul oli üks päeva fookus suunatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse mõistmisele. Prof Starkopf märkis, et täna mõõdetakse arstiabi kättesaadavuse hindamiseks eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude järjekorra pikkust, kuid järjekord on vaid üks osa süsteemist.
Patsiendi vastuvõtule pääsemise aeg on aga vaid üks osa süsteemist, mistõttu on järjekorra pikkuse mõõtmine liigne lihtsustamine ning tulemuseks moonutatud pilt.
„Patsiendi vastuvõtule pääsemise aeg on aga vaid üks osa süsteemist, mistõttu on järjekorra pikkuse mõõtmine liigne lihtsustamine ning tulemuseks moonutatud pilt. Kliinikumi vaatest mängib kättesaadavuse tagamisel väga olulist rolli ka valmisolek tervishoiuteenuste osutamiseks kriitiliste seisundite korral. Siin on hindamiseks olemas selged ravikvaliteedi näitajad – näiteks, kui kiiresti jõuab kiirabi kõrgeima prioriteediga kutse puhul patsiendi juurde, kui kiiresti jõuab südamelihase infarkti või insuldiga haige kõrgema etapi raviasutusse,“ tutvustas teema tõstatamise vajalikkust prof Starkopf.
Patsient peab jõudma arsti juurde õigeaegselt
Nõudlus ambulatoorsete tervishoiuteenuste järgi on suur ja vastuvõtujärjekorrad pikad. „Kõige tähtsam on, et patsient saaks arsti juurde meditsiinilisest vajadusest vaadatuna õigeaegselt. 2021. aastal puutus Eestis inimene aastas keskmiselt 12 korral kokku ambulatoorse tervishoiusüsteemiga, sealhulgas kiirabi, peremeditsiini, eriarstiabi ja hambaraviga, mis ei ole sugugi mitte vähe. Kusjuures see arv ei ole aastate lõikes langenud, vaid pigem tõusnud, mistõttu ei saa nõustuda väitega, et arstiabi kättesaadavus on Eesti väga halb või järvest halvenev,“ ütles prof Starkopf.
Järjekordade likvideerimise asemel peab olema kõige olulisemaks eesmärgiks tagada patsientidele õigeaegne ravi.
Talisas, et järjekordade täielik likvideerimine ei ole võimalik. „Peame ühiskonnas mõistma, et järjekord on paratamatu osa tervishoiuteenuste osutamisest ning nende täielik likvideerimine ei ole võimalik, ei Eestis ega mujal maailmas. Järjekordade likvideerimise asemel peab olema kõige olulisemaks eesmärgiks tagada patsientidele õigeaegne ravi. Ravi õigeaegsuse otsuse konkreetse patsiendi seisundist lähtuvalt peab tegema kvalifitseeritud tervishoiutöötaja ehk nn triaaž ei peaks toimuma ainult erakorraliste patsientide puhul, vaid ka teistel tervishoiutasanditel. Sest näiteks ühe ja sama diagnoosiga patsient võib ühel korral vajada abi minutite ja tundide jooksul, teisel korral päevade ja nädalate jooksul, aga võib ka olla võimalik, et meditsiinilisest vaatest on aktsepteeritud ootamine 3–4 kuud,“ selgitas Joel Starkopf.
Rahastus pole halvenud, langenud on ravijuhtude arv
Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens. Foto: Evelin Lumi, Tartu Ülikooli Kliinikum
Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ilmestas olukorda tervishoius finantsstatistikaga, millest selgus, et tervishoiusektori rahastus ei ole viimastel aastatel halvenenud, küll on aga teataval määranud langenud ravijuhtude arv.
„Me ei tea, mida toob tulevik rahastuse osas, kuna see sõltub poliitilisest otsustusest. Ent võrreldes 2019. ja 2023. aasta I kvartali andmeid, on inflatsioon olnud 35%. Eriarstiabi rahastus on kasvanud selle ajaga keskmiselt 32%. Kui me vaatame erinevate riikide eelarve kaudu tervishoidu suunatavat raha, siis need protsendid ei erine oluliselt. Näiteks Soomes, kellega me armastame ennast võrrelda, on see 13% ning meiega võrreldavas riigis Sloveenias samuti 13,6%. Eestis on võrreldav number kättesaadavate allikate alusel 12%,“ rääkis Perens.
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks on ennekõike on vajalik investeerida haridusse ning suurendada arstide ja õdede riiklikku koolitustellimust.
Nii Perens kui Starkopf rõhutasid, et kuigi viimased aastad on toonud tervishoidu lisaraha, siis on alarahastatud tervishoiuhariduse valdkond. „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks on ennekõike on vajalik investeerida haridusse ning suurendada arstide ja õdede riiklikku koolitustellimust,“ sõnas Perens.
Soome meditsiinireformi valmistati ette 17 aastat
Soome Lääne-Uusimaa heaolu tervishoiupiirkonna juht Sanna Svahn. Foto: Evelin Lumi, Tartu Ülikooli Kliinikum
Arvamuslõuna külalisesinejaks oli Soome Lääne-Uusimaa heaolu tervishoiupiirkonna juht Sanna Svahn, kes tegi ülevaate Soome tervishoiu juhtimisreformist. Perensi sõnul osundas dr Svahn mitmeid kordi, et ühiskonna ootused tervishoiule on muutunud, millega peavad ka tervishoiuasutused kohanema.
„Meditsiinireformi valmistati (Soomes) ette 17 aastat ning see jõustus ametlikult 2023. aasta algusest. Kui seni juhiti sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste valdkondi 293 erineva omavalitsuse poolt, siis nüüd on moodustatud 21 suurt tervishoiupiirkonda üle Soome,“ rääkis Perens, lisades, et reformi eesmärk oli tuua teenuseid patsiendile lähemale, muutes neid samal ajal ka efektiivsemaks ning kvaliteetsemaks.
Ühiskonna ootused tervishoiuteenustele on muutunud, millega ka tervishoiuasutused kohenema peavad.
„Soome näitel saab öelda, et suure süsteemi muutmine võtab aega, samuti osundas dr Svahn mitmeid kordi, et ühiskonna ootused tervishoiuteenustele on muutunud, millega ka tervishoiuasutused kohenema peavad. Põhjanaabrid on oma muudatusi alustanud ning jälgime huviga nende edasisi arenguid,“ kirjeldas Perens.
Eesti tervishoiusüsteem vajab muutmist
Kliinikumi arvamuslõuna lõpetas ühine aruteluring, kus osalesid terviseminister Riina Sikkut, riigikontrolör Janar Holm, prof Ruth Kalda, Jaanus Pikani, Sanna Svahn ja prof Joel Starkopf. Ühiselt tõdeti, et tervishoiu rahastamismudel vajab muutusi, ent mitte pelgalt läbi eelarve suurendamise, vaid ka läbi tervishoiusüsteemi muutuste.
Samuti nõustuti, et võtmeroll on koostööl süsteemi sees – alustades sellest, et erinevad tervishoiuteenuste osutamise kriteeriumid on kokku lepitud kuni selleni, et erinevate tervishoiutasandite ja erialaseltside arengukavad valmivad koostöös, võttes arvesse laiemat, kogu tervishoiule ja selle lõppkasutajale ehk patsiendile suunatud vaadet.
Kliinikumi arvamuslõuna toimus sel aastal teist korda. Lisaks tervishoiuekspertide mõttevahetusele anti pidulikult üle ka Kliinikumi preemia, Eesti Arsti teadusartikli preemia ning Neinar Seli stipendiumid.
Helen Kaju, Tartu Ülikooli Kliinikum
Kliinikumi arvamuslõuna lõpetas ühine aruteluring, kus osalesid terviseminister Riina Sikkut, riigikontrolör Janar Holm, prof Ruth Kalda, Jaanus Pikani, Sanna Svahn ja prof Joel Starkopf. Foto: Evelin Lumi, Tartu Ülikooli Kliinikum
