Uurisime teisipäeval ilmunud Meditsiiniuudiste lehenumbri “Ühe küsimuse” rubriigi tarbeks meedikutelt, kas arstide paindlikult liikumise võimalus ehk see, kui tervishoiuasutuse tegevusloa saamine ei sõltuks ruumide, aparaatide või personali omamisest, parandaks tervishoiuteenuse kättesaadavust ja saime kolm põnevat seisukohta.
Praegune tervishoiuasutuste tegevuslubade väljastamine nõuab ruumide, aparatuuri ja personali omamist.
Eero Merilind, riigikogu liige
Dr Merilind: Praegune tervishoiuasutuste tegevuslubade väljastamine nõuab ruumide, aparatuuri ja personali omamist, see klausel tuleks spetsialistide puuduse olukorras üle vaadata. Foto: Erakogu, drmerilind.ee
Praegune tervishoiuasutuste tegevuslubade väljastamine nõuab ruumide, aparatuuri ja personali omamist. Leian, et see klausel tuleks spetsialistide puuduse olukorras üle vaadata. Nõustun valdkonna asjatundja Georg Männikuga, kes soovitab tervisekassal sõlmida lepingud arstide, mitte ilmtingimata haiglatega. Nii saab arst või arstide meeskond rentida ruumid ja sisseseade ning palgata personali ning ei pea ise ilmtingimata olema ruumide ja sisseseade omanik.
Nõustun valdkonna asjatundja Georg Männikuga, kes soovitab tervisekassal sõlmida lepingud arstide, mitte ilmtingimata haiglatega.
Sellisel juhul tekib süsteemi juurde paindlikkust ning lisandub kuhjaga patsiendisõbralikkust. Kui sinna juurde tuleb ravikindlustusraha liikumine koos patsiendiga, avaneb Eesti tervishoius uus epohh, mille poole kogu maailma tervishoiusüsteemid püüdlevad – motiveeritud arstide meeskonnad, kes annavad endast parima, et anda parimat arstiabi, ning rahulolevad patsiendid, kes saavad parimate arstide juurde.
Madis Tiik, Terviseagentuur OÜ perearst
Iseenesest oleks kinnisvara väljaarvamine tervishoiuteenuste kulumudelist suur võit raviteenustele, kuid need kulud peab keegi ikkagi kandma. Kui haiglate puhul on loogiline, et riik võtab karbikulud enda kanda, sest hoonete eluiga on 70-100 aastat ja haiglaruumid on ehitatud kindla spetsiifikaga ehk nende kasutamine muuks otstarbeks on keeruline, siis kõik ambulatoorsed raviasutused on keerulises seisus.
Iseenesest oleks kinnisvara väljaarvamine tervishoiuteenuste kulumudelist suur võit raviteenustele, kuid need kulud peab keegi ikkagi kandma.
Praegu liigub suur osa ravirahast kinnisvara omanikele. Kuidas tagada vajalike ruumide olemasolu, kui kinnisvara omaniku peamiseks eesmärgiks on oma vara võimalikult kõrge rendiga välja rentida? Kes vastutab selle eest, et vajalikud ruumid ambulatoorse abi osutamiseks oleksid olemas ja kes tasub rendikulud? Kas riik ostab ja moodustab Eesti Tervishoiu Kinnisvara OÜ? Kuidas tagatakse õiglase kompensatsiooni maksmine nendele meditsiiniasutustele, kes on ise ruumidesse investeerinud?
Seega on asjal jumet ja seda tasuks kindlasti arutada, aga ka lahenduseta küsimusi on palju.
Toomas Toomsoo, Confido neuroloog
Minu arvates tekib selle väitega seoses mitu küsimust. Näiteks, et kas arstid tahavad rohkem tööd teha ja kui tahavad, siis kas otsene tööandja seda lubab? Minu arvates on see teoreetiliselt hea mõte, aga raskesti teostatav, sest kui arstil on haiglas ja statsionaaris kergem töö ja hästi tasustatud valved, siis miks ta peaks hakkama mitmes raviasutuses töötama? Iseaasi on, kui ta vähendab ühes asutuses koormust ja laiendab tegevusi teistes. Samas on neid külalisarste väga raske hoida meeskonnaliikmetena nn. lisatööd andvates raviasutustes.
Arsti motiveeriks ehk see, kui arstitöö hakkaks sõltuma konsulteeritud patsientide arvust, esmaste ja korduvate patsientide suhtest ja iga vastuvõetud patsient oleks lisaks põhipalgale lisarahaga tasustatud.
Minu isiklik arvamus on, et arsti motiveeriks ehk see, kui arstitöö hakkaks sõltuma konsulteeritud patsientide arvust, esmaste ja korduvate patsientide suhtest ja iga vastuvõetud patsient oleks lisaks põhipalgale lisarahaga tasustatud. Tööandjale võib see tunduda liigsena, kuid see motiveeriks arste ühes kohas enam töötama, hoidma end oma töökohas ja mitte traageldama eri raviasutuste vahel. Eriti puudutab see neid erialasid, kus on suurem ambulatoorse töö maht, kuna ambulatoorset tööd tegevad arstid on praegu võrreldes statsionaaris valveid tegevate arstidega selgelt alamakstud – see on ka põhjus, miks arstid otsivad lisatööd.
Loe pikemalt Meditsiiniuudistest, www.mu.ee, SIIN.
Avaldatud Meditsiiniuudiste loal.
