Täna Radisson Blu Hotel Olümpias toimunud mehe tervise konverentsil „Kuidas ravida täiesti tervet meest?“ ütles Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull, et kui mees ei tule arstikabinetti, tuleb kabinet tuua sinna, kus mees on.

„Keskmine Eesti mees elab 75 aastat ning 8 aastat vähem kui keskmine Eesti naine, tervelt elab mees kõigest 56 aastat,“ sõnas Mart Kull. „Sooline vahe keskmises elueas on meil Euroopa kõige nirum – keskmine Eesti mees ei ole just mitte kõige parem olla. Kust aga selline vahe tuleb? Lisaks eluviisile ja riskikäitumisele ei jõua keskmine Eesti mees nii kergesti arsti juurde.“

Peamise põhjusena toob Mart Kull välja, et meesterahvas ei armasta abi küsida. „Ennetus ja esmatasandi teenused on orienteeritud rohkem naisterahvastele ja lastele. Meeste puhul võiks paremini töötada see, kui teenus viiakse sinna, kus mees on. Näiteks töökohale või spordiplatsi juurde. Meestele meeldib konkreetne jutt ja kiire tegutsemine. Tegime järelduse, et meest ei ole oodata haiglasse arstikabinetti, vaid kabinet tuleb viia mehe juurde.“

„Oleme tähele pannud, et terve inimene eelistab mitte tulla haiglasse ennetusteenuseid saama,“ märkis Mart Kull. „Näiteks mammograafiabuss seisab Viljandi haigla kõrval turuplatsil ning inimesed käivad meeleldi seal, mitte haiglas. Meie uroloogi kabinet ratastel aga osutab neid teenuseid, mida uroloog igapäevaselt teeb. Suudame teha oma kabinetis 95% protseduuridest, mida uroloog teeb haiglas. Meie buss on väga hästi varustatud ning analüüsid jõuavad õhtuks haigla laborisse.“

Mart Kull tõi välja, et kõige suurema mahuga on neil väljas mammograafiakabinet – oleme 200 rinnavähki avastanud vähem kui 5 aastaga ning üle 90% neist varajases staadiumis. „Kopsuvähi sõeluuring on kestnud vähem kui aasta – uuringu on teinud läbi 700 inimest ja oleme avastanud 40 leidu ning mitte ainult kopsuvähki. Meil on patsiendi teekonna jaoks koordinaatorid – enne me patsienti silmast ei lase, kuni ta on onkoloogi juurde jõudnud.“

„Täna meil ei ole õnnestunud läbi rääkida jätkusuutlikku rahastusmudelit,“ rääkis Mart Kull. „Tervisekassa ei kata täna kütusekulusid ega näiteks personaliga seotud ööbimiskulusid. Samas see on mõtlemiskoht, kas see on üldse Tervisekassa ülesanne. Iga ambulatoorse vastuvõtu kohta maksab haigla täna 21 eurot peale. Oma kuludega me neid projekte kaua elus hoida ei jõua. Küsimus on, kes maksab ja mil moel.“

Konverentsil võtsid sõna suhtekorraldaja ning huvikaitsja Janek Mäggi, Tervisekassa partnersuhtluse teenusejuht Signe Kobolt, Synlabi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, Viljandi haigla juhatuse liigeMart Kull, Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamekeskuse kardioloog-ülemarst ja osakonna juhataja dr Martin Serg, Confido sisekliiniku juht ja neuroloog professor Toomas Toomsoo, Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskuse juht dr Helen Ilumets, Tartu Ülikooli Meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm, dr Eero Merilind ning poliitik ja endine võidusõidurattur Kristo Enn Vaga. Päeva modereeris Neeme Raud. Konverentsi aitasid korraldada Eesti Tervise Fond, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning TalTech.

–

SA Eesti Tervise Fond
PRESSITEADE
12.11.2026

Päisefoto: Pilt on illustratiivne (allikas: Magnific)