Tänasest saavad 1986. aastal sündinud naised kutse-saatekirja uuele rinnavähi personaliseeritud sõeluuringule, mis võimaldab hinnata rinnavähki haigestumise riski geeniandmete põhjal. Kokku saavad kutse 9966 naist. Saatekirja leiab terviseportaalist ning selle kohta saadetakse naistele ka teavitus riiklikule e-posti aadressile. Teavitused saadetakse välja mitmes osas ning esimesed 1250 naist on teavitused juba saanud.
Sel nädalal käivituv üleriigiline rinnavähi personaliseeritud sõeluuring võimaldab Eestis esmakordselt kutsuda naisi mammograafiasse nende individuaalse geeniriski põhjal. Seni on rinnavähi sõeluuringule kutsutud naisi alates 50. eluaastast, kuid haigestumisrisk võib samaealistel naistel olla väga erinev. Uue ennetusteenuse raames arvutatakse naise geeniandmete põhjal tema polügeenne riskiskoor, mis täpsustab rinnavähki haigestumise tõenäosust. Naise rinnavähi riskitaset kõrvutatakse keskmise 50-aastase haigestumisriskiga ja sellest tulenevalt soovitatakse mõõdukalt kõrgenenud riskiskoori puhul alustada mammograafiaga juba 40-aastaselt.
Tervisekassa ennetusteenuse juhi Krista Kruuv-Käo sõnul on oluline, et naised kutsele reageeriksid ka siis, kui nende lähemas pereringis ei ole rinnavähki esinenud. „Uus sõeluuring ei keskendu perekondlikele geenimuutustele, vaid hindab iga naise individuaalset geeniriski, mis kujuneb tuhandete geenivariantide koosmõjul. See tähendab, et kõrgem rinnavähirisk võib olla ka naisel, kelle suguvõsas ei ole kunagi rinnavähki esinenud. Kutsume kõiki 1986. aastal sündinud naisi sõeluuringul osalema – see on tasuta nii ravikindlustatud kui ravikindlustamata inimestele ning võib anda olulist teavet oma tervise kohta,“ ütles Kruuv-Käo.
Kutse nägemiseks tuleb terviseportaali sisse logida, lähipäevil jõuab kutse teavitus naisteni ka e-kirjaga. Terviseportaali sisse logides tuleb esmalt allkirjastada tahteavaldus oma geeniandmete kasutamiseks. Kui naine on juba Eesti Geenivaramu geenidoonor, kasutatakse riski hindamiseks tema olemasolevaid geeniandmeid. Kui ta ei ole geenidoonor, saab ta pärast tahteavalduse allkirjastamist saatekirja vereproovi andmiseks.
Geeniandmete põhjal arvutatakse iga naise individuaalne polügeenne riskiskoor (PRS), mis ütleb, kas tal on tavapärane või mõõdukalt kõrgenenud risk rinnavähki haigestuda. Polügeense riskiskoori arvutamiseks vajaliku tarkvaralahenduse on loonud Eesti tervisetehnoloogiaettevõte Antegenes, kellel on juba kogemus personaliseeritud vähiennetuse teenuse osutamisega. Uuringu tulemused ja soovitused edasiseks tegutsemiseks on leitavad terviseportaalis.
Tartu Ülikooli Kliinikumi laboratoorse geneetika osakonnajuht, dr Tiina Kahre rõhutas, et mõõdukalt kõrgenenud risk ei tähenda vähidiagnoosi. „Geneetilise riski hindamise eesmärk ei ole öelda naisele, kas ta haigestub rinnavähki või mitte, vaid pakkuda mõõdukalt kõrgenenud riskitasemega naistele võimalust tulla mammograafiasse varem, et avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis. Kõrgenenud risk ei tähenda, et vähk kindlasti tekib, kuid annab meile põhjuse naise tervist varem jälgida, kutsudes ta varem mammograafiasse. Mida varem rinnavähk avastatakse, seda paremad on üldjuhul ravivõimalused ning oluline on käia mammograafia sõeluuringul regulaarselt iga kahe aasta järel.“ selgitas Kahre.
Rinnavähi personaliseeritud sõeluuring on kõigile sihtrühma kuuluvatele naistele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Soovi korral saab pärast rinnavähi polügeense riski hinnangu teada saamist (või ka hilisemas etapis) minna rinnakabinetti ämmaemanda juurde nõustamisele.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog-ülemarsti ja Eesti Vähiliidu presidendi dr Vahur Valvere sõnul on iga uus vähiennetuse võimalus teretulnud. Ehkki rinnavähi personaliseeritud sõeluuring on mõeldud 40-aastastele naistele, soovitab ta kindlasti jätkata tavapärasel sõeluuringul käimist kõigil naistel vanuses 50-74 eluaastat, sest pea pooled eelmisel aastal avastatud vähi esmajuhtudest avastati just sõeluuringul. „See on lihtsaim viis oma tervist kontrollida ja mida rohkem me sõeluuringu käigus varast vähki ja vähieelseid seisundeid avastame, seda enam suudame päästa elusid,“ kinnitas Valvere.
Tänavu on veel võimalik sõeluuringul osaleda naistel sünniaastatega 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976.
Lisainfo sõeluuringus osalemise kohta on leitav veebilehelt soeluuring.ee ja terviseportaalis.
–
Tervisekassa
PRESSITEADE
5.11.2026
Päisefoto: Pilt on illustratiivne (Allikas: Gemini. Pilt on AI genereetitud.)