Eile Radisson Blu Hotel Olümpias toimunud mehe tervise konverentsil „Kuidas ravida täiesti tervet meest?“ rääkis kardioloog dr Martin Serg, et kõrge vererõhk puudutab üha enam ka noori ja noorukeid ning on sageli seotud ülekaaluga. Sergi sõnul peaks iga mees oma südame tervise hoidmiseks liikuma vähemalt 150 minutit nädalas mõõdukas tempos või tegema 75 minutit intensiivset trenni, milleks sobivad hästi näiteks kiire kõnd, ujumine, rattasõit või sörkjooks.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse kardioloog-ülemarst ja osakonna juhataja dr Martin Serg märkis oma ettekandes „Hüpertensioon: terve mehe nähtamatu vaenlane“, et Eestis sureb südame-veresoonkonnahaigustesse ligikaudu 3000 meest aastas. Seda on rohkem kui kasvajaliste haiguste (ca 2000) ning õnnetuste ja mürgistuste (ca 600) tõttu kokku.

„Hüpertensioon on üks olulisemaid südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid. Kuna meil on normaalkaalus mehi vähem kui ülekaalus mehi, mõjutab see riskitegureid väga palju. Juhul, kui kaasnevad ka diabeet, rasvumus või suitsetamine, tõstavad need riski veelgi,“ selgitas dr Serg. Ta rõhutas, et patsientidega tuleb ravimite ja protseduuride kõrval alati rääkida elustiilist.

Liikumisharjumuse kujundamisel tõi Serg eeskujuks Norra matkakultuuri, kus ühised matkad innustavad inimesi aktiivsed olema ning kus südame-veresoonkonnahaigustesse suremus on Euroopas üks madalamaid. „Üks motivaator, mis meest liikuma suunab, on näiteks koer, kellega tuleb regulaarselt õues käia. Igal juhul tuleks leida tegevus, mida saab järjepidevalt harrastada,“ soovitas dr Serg, lisades, et liikumine aitab ennetada ka diabeeti ja depressiooni.

Ettekandes käsitles Serg ka väga intensiivse ja pikaajalise vastupidavustreeningu seost kodade virvendusarütmiaga. Kuigi suure treeningkoormusega võib kaasneda selle rütmihäire suurem risk, pakub sport siiski kaitset insuldiriski eest ning liikumise kogukasu südame-veresoonkonna tervisele kaalub Sergi hinnangul need riskid üles.

Ravieesmärgini jõuab vaid iga viies patsient

„Eestis on 86 protsenti hüpertoonikutest diagnoositud, kuid ravitud on neist vaid 63 protsenti. Ja kui suurel osal me saavutame ravieesmärgi? See on vaid 19 protsenti,“ tõi Serg esile murettekitava statistika. Ta lisas, et pilt on sarnane kõigis Balti riikides, kus ravitulemuseni jõutakse vaid umbes viiendikul kõrgvererõhktõvega patsientidest.

Elustiili muutmise kõrval vajavad paljud patsiendid vererõhu langetamiseks ravimeid ning ravi alustamisel on tavaline kombinatsioonravi ehk mitme ravimi koos kasutamine.

Ravivajadust ei määra ainult vererõhunäit. Kui üldjuhul ravitakse vererõhku siis, kui ülemine ehk süstoolne näit on üle 140 mmHg ja alumine üle 90 mmHg, siis suure südame-veresoonkonnahaiguste riskiga inimesel on ravi vajalik juba vahemikus 130–139 mmHg, kui elustiilimuutused pole tulemust andnud. Sellisesse riskirühma kuuluvad patsiendid, kellel on juba välja kujunenud südame-veresoonkonnahaigus, vähemalt mõõdukas krooniline neeruhaigus, kõrgvererõhust tingitud organkahjustus, diabeet või perekondlik hüperkolesteroleemia. Ravieesmärk on viia vererõhk vahemikku 120–130 / 70–79 mmHg.

Serg pani südamele, et raviotsuste aluseks peab olema õigesti mõõdetud vererõhk. Mõõtmise ajal peab käsi olema alati toetatud. „Kui teeme raviotsused vales asendis tehtud mõõtmiste põhjal – näiteks kui käsi on süles või laseme käe rippu , saame väärkõrge näidu. Süstoolne vererõhk võib siis olla ligikaudu 6 mmHg kõrgem,“ selgitas ta.

Kui ravimitest ei piisa, võib aidata protseduur

Patsientidele, kelle vererõhku ei õnnestu ravimitega piisavalt kontrollida, on täiendav võimalus neeruarterite denervatsioon. Tegemist on protseduuriga, mille käigus mõjutatakse neeruartereid ümbritsevas rasvkoes olevaid närvikiude, et katkestada vererõhku tõstev sümpaatilise närvisüsteemi kommunikatsioon.

„Eesmärk on selliseid protseduure teostada paarkümmend aastas,“ ütles Serg. Protseduur alandab vererõhku keskmiselt 10 mmHg, mis vähendab ajuinsuldi riski ligikaudu 30 protsenti.

Ettekande kokkuvõttes rõhutas Serg, et kõrge vererõhu ravi eeldab nii sobiva raviviisi leidmist kui ka järjepidevat elustiili muutmist. „Kui tablettidega ei ole soovitud tulemust saavutatud, on neeruarterite denervatsioon üks võimalus. Kuid ära ei tohi unustada elustiili muutust, millest kõige olulisem on füüsiline aktiivsus,“ sõnas ta.

Konverentsil võtsid sõna suhtekorraldaja ning huvikaitsja Janek Mäggi, Tervisekassa partnersuhtluse teenusejuht Signe Kobolt, Synlabi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull ja dr Teesi Sepp, Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamekeskuse kardioloog-ülemarst ja osakonna juhataja dr Martin Serg, Confido sisekliiniku juht ja neuroloog professor Toomas Toomsoo, Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskuse juht dr Helen Ilumets, Tartu Ülikooli Meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm, dr Eero Merilind ning poliitik ja endine võidusõidurattur Kristo Enn Vaga. Päeva modereeris Neeme Raud. Konverentsi aitasid korraldada Eesti Tervise Fond, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning TalTech.

–

SA Eesti Tervise Fond
PRESSITEADE
12.11.2026

Päisefoto: Kardioloog dr Martin Serg (Foto: Tanel Meos)