Kergemate tervisemuredega pöördutakse EMOsse üha harvem

Tervisekassa andmetel vähenes tänavu esimese üheksa kuuga erakorralise meditsiini osakondadesse pöördumiste koguarv ligi 11 000 võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kõige enam vähenes kergemate tervisemuredega ehk rohelise triaažikategooria pöördumiste arv, mida oli ligi 15 000 võrra vähem. Samal ajal kasvas teiste triaažikategooriate pöördumiste arv kokku ligi 3 800 võrra, mis näitab tõsisemate tervisemuredega pöördumiste kasvu, millest tulenevalt EMO-de üldkoormus püsib.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhi dr Marit Märki sõnul on nende haiglas rohelise kategooria pöördumised vähenenud, kuid suurenenud tõsisemate tervisemuredega, sh kiirabiga saabuvate patsientide arv, kelle seisund vajab kiiremat meditsiinilist käsitlust. “Kui seisund nõuab erakorralist sekkumist, tuleb kindlasti EMOsse pöörduda. Teinekord võib ka ise EMOsse tulnud inimene vajada elupäästvat abi. EMO teenus on mõeldud eelkõige vältimatut arstiabi vajavate ja raskes seisundis patsientide abistamiseks,” ütles Märk.

Haiglate kogemus on siiski piirkonniti erinev. Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna arsti dr Kaarel Uba sõnul on nende haiglas rohelise kategooria pöördumiste arv mullusega võrreldes mõnevõrra kasvanud, kuid jääb endiselt alla 2024. aasta taseme. Kui 2024. aasta esimese üheksa kuuga registreeriti 15 883 kergemate tervisemuredega ise pöördumist, siis 2025. aastal oli neid 13 991 ja tänavu samal perioodil 14 259.

„See, et kergemate tervisemuredega EMO-sse pöörduvate inimeste arv väheneb, on Tervisekassa teadlik suund. Kuna tõsisemate tervisemuredega pöördujate hulk EMO-desse on aga kasvanud, tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata meie ühisele eesmärgile, et inimene saaks õiget abi õigel ajal ja õiges kohas. Tervisekassa arengukavas on üks eesmärk esmatasandi tugevdamine, s.h e-konsultatsioonide laiem kasutamine ning suurt tähelepanu pöörame südame-veresoonkonna haigustega varakult tegelemisele, et inimese terviseseisund ei muutuks nii tõsiseks, et ta vajab erakorralist abi,“ rääkis Tervisekassa esmatasandi portfellijuht Liis Kruus.

Kruusi sõnul on oluline, et inimesed teaksid, kust erinevate tervisemurede korral abi otsida. „Iga tervisemure on inimese jaoks oluline ja abi ei tohiks otsimata jätta kartuses, et mure pole piisavalt tõsine. Kõik need vajavad tähelepanu, kuid erinevate murede jaoks on olemas õiged spetsialistid. Kergemate tervisemurede puhul saab inimene sageli kiiremini abi apteegist või perearstikeskusest, samal ajal, kui EMO arstid saavad keskenduda neile, kelle terviseseisund vajab kiiret sekkumist. Meie ühine eesmärk on, et inimene saaks õiget abi õigel ajal ja õiges kohas,“ ütles Kruus.

Dr Märki sõnul pöördutakse EMOsse endiselt ka muredega, mille puhul saaks inimene abi perearstikeskusest või apteegist. Suvel on sellisteks pöördumisteks näiteks puugi, haavaniitide või kõrvavaigu eemaldamine. Sügisel ja talvel lisanduvad nohu, köha, palavik ja muud viirushaiguste sümptomid.

“Meie jaoks on kergemate tervisemuredega pöördumiste vähenemine märgatav. Kui 2025. aasta suvel pöörduti näiteks puugi eemaldamiseks EMOsse ligikaudu 250–300 korral, siis tänavu augusti keskpaigaks oli selliseid pöördumisi olnud umbes 60,” toob ta ühe näite.

Lähenevale viirushaiguste perioodile ette vaadates rõhutab dr Märk, et EMO ei ole koht, kuhu tulla üksnes gripi või muu viirushaiguse tuvastamiseks. Kergemate haigusnähtudega saab esimestel haiguspäevadel enamasti ennast kodus ravida ja jälgida, vajadusel teha apteegist ostetud kiirtesti ning küsida apteekrilt nõu sümptomite leevendamiseks. Kui kergema tervisemurega inimene pöördub oma vajadusele sobivasse kohta, saab ta just oma murele vastavat nõu ja abi ning EMO saab keskenduda neile, kes vajavad kiiret erakorralist abi.

Millal otsida kiiret abi?

Helista 112 või pöördu EMOsse, kui kahtlustad, et sinu või su lähedase seisund on eluohtlik või võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse. Kiiret abi tuleb otsida näiteks tugeva rindkerevalu, insuldile viitavate sümptomite, hingamisraskuse, teadvushäire, tugeva verejooksu, raske trauma, ägeda allergilise reaktsiooni või muu tõsise seisundi korral.

Kust alustada kergema tervisemure korral?

Kui tervisemure ei ole eluohtlik ega kiiresti halvenev, alusta nõu küsimisest. Abi ja nõu saab apteegist, oma perearstikeskusest või perearsti nõuandetelefonilt 1220. Sealt saad soovitusi koduseks raviks või edasised suunised pöörduda arsti või õe vastuvõtule.

Lisainfo: terviseportaal.ee/tervisemure

Tabel: EMO-sse pöördumised 2025. ja 2026. aasta esimese üheksa kuu (jaanuar kuni september) võrdluses:

–

Tervisekassa
PRESSITEADE
5.11.2026

Päisefoto: Pilt on illustratiivne (Allikas: Gemini. Pilt on AI genereetitud.)