Kuulmislangus on neuroloogiaprofessor Toomas Toomsoo sõnul sama oluline dementsuse riskitegur kui nn halva ehk LDL-kolesterooli kõrge tase veres. Toomsoo soovitab meestel alates 50. eluaastast regulaarselt oma kuulmist kontrollida.
Tänasel mehe tervise konverentsil kõnelenud Toomsoo sõnul räägitakse aju tervise hoidmisel palju vererõhust, liikumisest, toitumisest ja suitsetamisest, kuid kuulmise tähtsus jääb sageli tähelepanuta. Samas võib kuulmislangus oluliselt suurendada hilisemas elus dementsuse tekkimise riski. Eriti oluline on kaitsta kuulmist noores eas, sealhulgas vältida liiga valju muusika kuulamist kõrvaklappidest.
Professor soovitas järgida niinimetatud 60/60-reeglit: kõrvaklappidega muusikat kuulates võiks helitugevus olla kuni 60 protsenti maksimumist ning järjestikune kuulamisaeg mitte üle 60 minuti. Tema sõnul pole aju tervise hoidmisel eesmärk mitte üksnes elu pikendamine, vaid võimalikult paljude tervena elatud aastate saavutamine. „On suur vahe, kas inimene jääb dementseks 65- või 85-aastaselt,“ rõhutas Toomsoo.
Üksildus kui terviserisk
Meeste tervisekäitumisest rääkides tõdes Toomsoo, et mehed peavad sageli sümptomite puudumist hea tervise tõendiks. Noor mees usub, et temaga ei juhtu midagi, keskeas kinnitab aga endale, et sümptomeid pole, ning hiljem võib abi otsimist takistada veendumus, et tõeline mees peab ise hakkama saama. „Eesti mees kardab arsti ja töölt puudumist,“ märkis Toomsoo. Tema sõnul jõuavad mehed arsti juurde sageli alles siis, kui terviseprobleemid hakkavad segama töövõimet või seksuaalelu või põhjustavad valu.
Olulise terviseriskina tõi professor välja ka üksilduse, mis võib mehi eriti valusalt tabada pärast pensionile jäämist või lähedase kaotust. Mehed loovad ja hoiavad sõprussuhteid sageli ühise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline säilitada hobid, sõbrad ja eesmärgid ka vanemas eas. „Mehel peab olema eesmärk, mille poole püüelda, ja sõbrad, kellega koos midagi teha,“ ütles Toomsoo. Ta viitas pikaajalistele uuringutele, mille kohaselt ennustavad head inimsuhted tervist vanemas eas paremini kui mitmed tavapärased tervisenäitajad.
Toomsoo käsitles ka e-sigarettide ja suitsetamise mõju aju tervisele. Tema sõnul tuleb eristada noori, kes pole kunagi suitsetanud, ning inimesi, kes lähevad tavasigarettidelt üle e-sigarettidele. Viimaste jaoks võib e-sigaret olla vähem kahjulik alternatiiv ning aidata suitsetamisest loobuda. Professor viitas uuringutele, mis näitavad e-sigarettide tõhusust suitsetamisest loobumise abivahendina, kuid rõhutas, et nende pikaajaline mõju aju tervisele pole veel lõplikult teada.
Suitsetamise kummaline kõrvalmõju
Teaduslikult huvitava asjaoluna tõi Toomsoo välja, et uuringutes on suitsetajate seas täheldatud ligikaudu 50 protsenti väiksemat Parkinsoni tõve esinemissagedust. Samas pole selge, millest selline seos tuleneb. Nikotiini võimalikku kaitsvat toimet on uuritud ka Parkinsoni tõve ravis, kuid nikotiiniplaastrid pole andnud piisavalt häid tulemusi, et neid saaks ravimeetodina soovitada. Professor rõhutas, et suitsetamise ja Parkinsoni tõve vaheline seos ei tähenda, nagu oleks suitsetamine tervisele kasulik.
Professor võttis oma ettekande kokku soovitusega pöörata tähelepanu igapäevastele harjumustele: jälgida vererõhku, veresuhkrut ja kehakaalu, liikuda piisavalt, hoida kuulmist ning vältida liigset alkoholitarvitamist. Sama oluline on uni ja võimalus kellegagi oma muredest rääkida.
Konverentsil „Kuidas ravida täiesti tervet meest?“ võtsid sõna suhtekorraldaja ja huvikaitsja Janek Mäggi, Tervisekassa partnersuhtluse teenusejuht Signe Kobolt, Synlabi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull ja dr Teesi Sepp, Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamekeskuse kardioloog-ülemarst ja osakonna juhataja dr Martin Serg, Confido sisekliiniku juht ja neuroloog professor Toomas Toomsoo, Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldsisehaiguste keskuse juht dr Helen Ilumets, Tartu Ülikooli meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm, dr Eero Merilind ning poliitik ja endine võidusõidurattur Kristo Enn Vaga. Konverentsi aitasid korraldada Eesti Tervise Fond, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja TalTech.
–
SA Eesti Tervise Fond
PRESSITEADE
12.10.2026
Professor Toomas Toomsoo (Foto: Tanel Meos)