Eesti Rahvusringhääling Pressiteade 03.03.2021 Mitmed 50ndates, oma hinnangul terved Eesti mehed saavad oma perearstidelt kutseid minna eelisvaktsineerimisele. Perearstid on vaktsineerimisnimekirja saanud haigekassalt, mille täisautomaatne süsteem koostab viimase viie aasta raviarvete alusel. Refereeritud artikkel täismahus siit.
Sotsiaalministeerium Pressiteade 02.03.2021 Täna esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koostööna valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti tööturg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikest Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisi aega olnud ligi viiendik tööealistest inimestest stabiilse töökoha või piisava sissetulekuta. Raportis ... Loe lisaks
Eesti Haigekassa Pressiteade 01.03.2021 Perearstikeskustes on alates veebruarist käimas riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine. Piiratud vaktsiinikoguste tingimustes on võimaldatud perearstidele vaktsiini järk-järgult kõrgemas nakkusriskis olevate maakondade kaupa. Hiljemalt märtsi esimesel nädalal peaks olema üle 70-aastatele riskirühma inimestele mõeldud vaktsiini esimesed kogused jõudnud kõigi perearstideni üle Eesti. Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ... Loe lisaks
Sotsiaalministeerium Pressiteade 28.02.2021 Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise ... Loe lisaks
Sotsiaalministeerium Pressiteade 27.02.2021 Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast ... Loe lisaks
Mari-Ann Ploom, Kantar Emori uuringuekspert Pressiteade 26.02.2021 Eesti perearstide seas läbiviidud Kantar Emori uuring harvikhaiguste kohta tõi välja, et 77% perearstidest pooldab harvikhaigustega patsiendi ravi tagamiseks riikliku rahastuse olemasolu. Riiklikult rahastatud fondi loomist pidas väga oluliseks 54% ning 3% arvas, et selline fond ei ole oluline. Harvikhaiguseks peetakse ... Loe lisaks
Meditsiiniportaali www.arst.ee lugejad ning Eesti Tervise Fond valisid 2020. aasta arstiks Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse ning COVID osakonna juhataja dr. Alice Lille. Aasta arsti valiti tänavu 19. korda. Aasta arsti õnnitlesid täna Stenbocki majas peaminister Jüri Ratas ning sotsiaalminister Tanel Kiik, kes andis aasta arstile üle Kai Roosaare klaasskulptuuri. „2020. aasta ... Loe lisaks
Ly Tiido-Nurmetalo, Tõlkebüroo NEON Olga Palm. Foto: Tõlkebüroo NEON Vahetult pärast kevadist koroonakriisi, mis raputas kogu maailma alustalasid argitoimetustest äritegemiseni, asus Tõlkebüroos NEON tööle meditsiinitõlgete projektijuht Olga Palm. See otsus oli tehtud ammu enne kriisi algust, kuid sobitus kuidagi hästi konteksti. Meditsiinitõlked, küll üldisemalt väga erinevate ... Loe lisaks
OÜ Trumpit Solutions Küberintsidente ja muid terviseandmete lekkeid on tervishoiuasutustes toimunud nii Eestis kui igal pool üle maailma. Uku Särekanno, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse teenuse juht, on selle kohta öelnud, et küberturvalisuse “kett on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli”. Tervishoiuasutustele tähendab see eelkõige ... Loe lisaks
Tualett ja vannituba võivad eriti eaka inimese jaoks olla majapidamises kõige ohtlikumad kohad. Libedad põrandad, kõvad keraamilised pinnad ja kitsad nurgad muudavad liikumise keeruliseks ning võib kergesti kukkuda. Seepärast toome välja mõned kasulikud abivahendid, mis aitavad eelkõige eaka inimese vannitoatoimingud lihtsamaks ja turvalisemaks muuta. 1. PAIGALDA VANNITUPPA JA ... Loe lisaks
Genorama OÜ Kes meist ei tahaks olla terve ja heas vormis? Üks lihtne aga oluline viis nende eesmärkide saavutamiseks on mitmekesine ja tervislik toitumine. Kas ma ikka toitun tervislikult ja saan kõiki vajalikke toitained ja vitamiine? Nüüd on võimalik oma toitumisharjumusi hinnata mikrobioomi analüüsi abil. Genorama OÜ on ... Loe lisaks
Autor: Estmedica Veenilaiendid ehk varikoos on levinud probleem, mida esineb ligi 40 protsendil naistest ja 30 protsendil meestest. Aasta-aastalt suureneb ka registreeritud juhtumite arv. Nii võib öelda, et veenilaiendite käes kannatab tänapäeval juba iga neljas inimene maailmas. Kuna probleem laieneb, sagenevad ka küsimused: kuidas ikkagi hoiduda veenilaienditest, mis ... Loe lisaks
Autor: Dr. Arina Palm-Lillepea, KliinikPlussi hambaarst Särav naeratus sillutab tee südametesse, tõstab enesekindlust ja elurõõmu. Hammaste valgendamise kõrval aitavad kaunist naeratust saavutada ka korralik suuhügieen nii kodus kui ka hambakliinikus. Dr Arina Palm-Lillepea on töötanud hambaarstina alates 2000. aastast ja olnud tunnistajaks paljudele imelistele muutustele. “Kahtlemata sõltub patsiendi ... Loe lisaks
Paljud naised armastavad kõrgetel kontsadel tippida, kuigi jalgade tervise seisukohalt on kontsad üsna kahjulikud. On hulk jalamuresid, mille puhul paraku ilusate stilettode kandmine tuleb hoopis unustada. Neist kolm – haamervarbad, hallux valgus ehk varbakondi suurenemine ja kukekannus on üsna levinud ning tüüpiliselt on tegemist naiste murega. Valu põhjustavad ... Loe lisaks
Peavalu puhul aitab valuvaigisti, seda teab igaüks. Tablett võtta ning valu unustada on lihtne, kuid stopp – ravimitega liialdades võid peavalusid hoopis juurde genereerida! Tegemist on nõiaringiga – tahad leevendada peavalu, võtad valuvaigistit, kuid sellega tekitad valusid hoopis juurde. Kuidas aru saada, kas liialdad ravimitega? Arstidel on selle ... Loe lisaks
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ehk rahvakeeli krooniline suitsetajaköha on tuttav paljudele pikaaegsetele sigaretitõmbajatele. Arvatakse, et selle all kannatavad lausa ca 100 000 eestimaalast. Eestis suitsetab iga kolmas täiskasvanu. Ca 2000 inimest aastas sureb meil suitsetamisest põhjustatud haiguste tõttu. On välja arvutatud, et iga tõmmatud sigaret lühendab elu 7 minuti ... Loe lisaks
Paljud inimesed on hädas terviseprobleemidega, mille algpõhjuseks on väheliikuv ja istuv elustiil. Näiteks seljavalud on väga levinud kontoritöötajate mure ning üha nooremad inimesed on hädas kaelavaludega, mida põhjustab nutiseadmetega liialdamine ja nende kasutamisel pidev alla vaatamine ühes kaela pingutamisega. Kiropraktikult saab abi nii nimetatud muredega kui veel lisaks ... Loe lisaks
Peaaegu kõiki inimesi kiusavad mõnikord vistrikud. Iga üksik näkku ilmuv punnike pole aga kohe viide aknele, mis on rasunäärme karvatupe kroonilise põletiku tagajärjel tekkiv pikaajaline nahahaigus, mis jätab endast inetuid arme. Akne korral tekivad nahale punetavad valulikud sõlmed ja mädavistrikud. Need jätavad paranedes arme, millest mõni võib märgatav ... Loe lisaks
Enamik inimesi ei mõtle oma taldadele enne, kui jalad valutama hakkavad. Samas saab tallatugedest abi ka seljavalude puhul, sest paljud valud on alguse saanud tallavõlvide lamenemisest või ka liiga kõval pinnasel käimisest. Nimelt on selgroo asend otseselt seotud sellega, millised on meie jalatallavõlvid. Kui tallavõlvid on millegipärast vales ... Loe lisaks
Inkotubades saab tasuta pidamatuse alast nõu ja valida sobiva abivahendi. Soodusmüüki ja nõustamist viivad läbi oma valdkonda hästi tundvad spetsialistid, kes leiavad igale inimesele parima lahenduse. Tasuta nõustamisele saab registreerida telefonil 646 2121. Mida tasuta nõustamisel tehakse? Määratletakse uriinipidamatuse tüüp; Selgitatakse välja pidamatuse raskusaste; Valitakse sobivaim abivahend; Antakse ... Loe lisaks
Autor: Elukiri Iluoperatsioon pole ilmtingimata möödapääsmatu nagu hambaravi või pimesoolelõikus. Paljud inimesed pole ilulõikusele isegi mõelnud ja neil pole seda vajagi. Ent mõned veeretavad sellist mõtet aastaid, enne kui asja ette võtavad, ja pärast küsivad endalt: „Miks ma küll varem seda ei teinud?” Kõige rohkem korrigeeritakse silmalauge ja ... Loe lisaks
Autor: suhkruta.ee Professor Stolešnikov ütles kord välja erakordselt tähtsa ja lihtsa mõtte: „Inimest ei ravi mitte arstirohud, vaid veri. Kui elund on haige, siis järelikult on vere juurdevool sellesse takistatud.” Seda mõtet jätkates peame eelkõige tagama vere juurdevoolu elunditesse ja nendest äravoolu. Kuid see reegel on hea siis, ... Loe lisaks
Kui vajad kõndimisel tuge, kuid sooviksid siiski iseseisvalt liikuda, oma igapäevatoimetusi teha ja vormis püsida, võib abi olla rulaatorist. Rulaator pakub kõndimisel tuge, võimalust istuda ja puhata ning mugavalt oma asju kaasas kanda. MIS ON RULAATOR? Rulaator on nelja rattaga tugiraam, mis pakub kõndimisel stabiilsust ja vähendab kukkumise riski. Turvalisuse tagamiseks ... Loe lisaks
Mõnikord võib inimesi kuulda rääkimas sellest, kuidas süda on rütmist väljas. Nõnda nimetatakse rahvakeeli virvendusarütmiat, mis on ka kõige sagedasem südamerütmihäire. Tüüpiliselt on tegemist rohkem eakamate inimeste murega. Virvendusarütmia korral ei tõmbu südamekojad kokku rütmiliselt 60-90 korda minutis, vaid nad justkui virvendavad 250-350 korda minutis. Kuna süda ei ... Loe lisaks
Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus pole pelgalt trendihaigus, vaid tõsine terviseprobleem, mis põhjustab puhitusi, kõhulahtisust, nõrkustunnet kehas, peavalusid ning tekitab üleüldist ebamugavustunnet. Tsöliaakia on päriliku iseloomuga haigus, mille puhul teraviljades (nisus, rukkis, odras ja kaeras) leiduv valk ehk gluteen kahjustab inimese peensoole limaskesta ning järk-järgult toimub selle hattude hävimine. Neil ... Loe lisaks
Kõik südamearstid on näinud olukorda, kus infarkti ja insuldi ennetusega hakkab patsient tegema alles siis, kui haigus juba käes. Mõlemat neist haigustest saab ennetada tervislike eluvalikutega ja üldiselt ei tule need haigused tühjalt kohalt, vaid neil on eellugu. Tihti on südamehaigused lõiv ülekaalu, passiivse elustiili, liigse töörabamise ja ... Loe lisaks
Nii mõnigi inimene on kogenud tunnet, kuidas pingelisel ajal või stressirohkel reisil olles kõhus keerama hakkab. Kui kõhuvalust saab aga sage ja igapäevane kaaslane, võib tegemist olla hoopis ärritunud soole sündroomiga. See, et enne eksamit kõht lahti läheb, on täiesti normaalne. Kui aga kõhuvaevused nagu valud, kõhukinnisus või ... Loe lisaks
Eesti mees hoidub enamasti arstidest viimase võimaluseni. Eriti hirmutav aga tundub visiit arsti juurde siis, kui probleem asub allpool vööd. Meestearst ehk androloog on naistearsti analoog meestel. Androloog tegeleb spetsiifiliselt meeste tervist puudutavate küsimustega: seksuaalhäirete, eesnäärmeprobleemide, meeste viljatuse, peenise- ja munandihaiguste, aga ka hormonaalsetest nihetest põhjustatud haigustega nagu ... Loe lisaks
Reumatroidartriit on liigesepõletik, millesse haigestuvad valdavalt mõlema kehapoole labakäte ja -jalgade liigesed. Sageli avaldub haigus põlve- või õlaliigestes ning pikemalt kestes isegi lülisambas. Haigestuda võivad ka liigeselähedased koed – limapaunad, kõõlustuped ja lihased. Lisaks esineb mõnikord liigeste lähedal veel nahaaluseid põletikulisi sõlmekesi. Haigus on oma iseloomult krooniline – ... Loe lisaks
Vähe leidub inimesi, kellel poleks kunagi olnud probleeme hammastega. Hambaaukude tekkimine või igemepõletik on üsna tavaline nähtus. Harvem esineb suuõõnes tekkinud haavandeid ja ohatisi. Suuõõne ja hammaste tervist ei tohi alahinnata. Katkine hammas pole vaid iluviga. Ravimata jäänud hamba- ja suuõõnehaigused võivad ohustada kogu organismi. Pikemat aega kestvad ... Loe lisaks