Valitsus otsustas alates 1. juulist 2023 taastada haiguslehtede maksmisel koroonaeelse korra. See tähendab, et haigushüvitist makstakse töötajale teise päeva asemel taas neljandast päevast. Alates 1. juulist on esmase haiguslehe väljastamisel kolm esimest päeva töötaja omavastutus, tööandja maksab neljandast kaheksanda päevani ja alates üheksandast haiguspäevast maksab hüvitist Tervisekassa. Kuni ... Loe lisaks
Kuigi paljud patsiendid saavad ravi Eestis, jõuab Tervisekassasse ka palju taotlusi välisriiki plaanilisele ravile minemiseks. Mille alusel välisriiki ravile saadetakse, räägib Tervisekassa eriarstiabi osakonna spetsialist Jana Urtson. Miks Tervisekassa pakub ravikindlustatud inimestele võimalust välisriiki plaanilisele ravile minna, kuigi meil on ka Eestis piisavalt haiglaid? Kui patsiendile vajalikku ravi ... Loe lisaks
Valitsus kinnitas Tervisekassa rahastavate teenuste loetelu muudatused, millega hakatakse alates 1. juulist rahastama mitmeid uusi teenuseid. Olulise muudatusena hakatakse rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega meditsiinilise töö jaoks. „Juulist jõustub mitu olulist muudatust, mis aitavad tugevdada perearstiabi," ütles terviseminister Riina Sikkut. ... Loe lisaks
Terviseministri Riina Sikkuti kohtumisel Eesti Arstide Liidu presidendi dr Jaan Süti ja peasekretäri Katrin Rehemaaga oli teravaima probleemina kõne all tervishoiutöötajate puudus. Ühiselt tõdeti, et tervishoiutöötajate motivatsiooni hoidmiseks ja järelkasvu kindlustamiseks on vaja leida kiirelt lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Minister Sikkut maailma terviseassambleel 23. mail 2023. ... Loe lisaks
Õiguskantsler tegi 5. mail riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalmaksuseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning ravikindlustuse seadus osas, mis ei võimalda tööandjal maksta vabatahtlikku haigushüvitist rasedale töötajale. Õiguskantsleri Ülle Madise hinnangul on sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega vastuolus. ... Loe lisaks
Täna tähistatakse rahvusvahelist patsiendipäeva, mille eesmärk on rõhutada tervishoius inimesekesksust. Selle aluseks on patsiendi terviklik raviteekond, mis aitab parandada inimeste elukvaliteeti ja ravikogemust. Selleks peame andma tõuke ravikorralduse arenguks, mis toetab patsienti. Kuidas me seda Eestis teeme? Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse järgi on inimkeskne tervishoid lähenemisviis, kus tervishoiutöötaja ja ... Loe lisaks
Seoses puhkuste aja tulekuga alustab tervisekassa perearsti nõuandetelefoni 1220 teavituskampaaniaga. Saabumas on kaua oodatud puhkused ja suvised seiklused, inimesed on aktiivsemad ning viibivad tihemini kodukohast eemal. Milliste tervisemuredega ja kuhu saaks pöörduda, kui oma perearst ei ole ligiduses? Kust oma tervisemurele abi saab, kui perearsti ei ole läheduses? ... Loe lisaks
Tervisekassa ja TEHIK on loomas uut terviseportaali, mis vahetab järk-järgult välja praeguse patsiendiportaali digilugu.ee. Esialgu uuendatakse tehnilist platvormi, parandatakse portaali kasutusmugavust ja muudetakse disaini, mis on eelduseks tulevikus lisanduvate uute teenuste jaoks. Uute arenduste puhul on aga üks olulisemaid samme testimine ning sellest nädalast on Eesti inimestel võimalus ... Loe lisaks
Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuses on Baltikumis esimesena alustatud sakraalse neuromodulatsiooni protseduuridega soolepidamatusega patsientide raviks, andis haigla teada. Sakraalne neuromodulatsioon ehk sakraalnärvi stimulatsioon on soolepidamatusega patsiendile näidustatud juhul, kui konservatiivne ravi ei ole andnud soovitud tulemust. „Protseduuri käigus paigaldatakse patsiendile kolmanda või neljanda sakraalnärvi juure lähedusse elektrood, ... Loe lisaks
Perearst ja riigikogulane Eero Merilind teeb oma blogis ülevaate 22. mail Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud tervishoiu rahastamise arutelust. Ühtlasi kuulati ära Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa analüüs tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse kohta. Analüüs rõhutab, et lähiaastatel on vältimatu suunata lisaraha tervishoidu riigieelarvest. Tervisekassa eelarve prognoosib aastaks 2025 puudujääki 167,3 miljonit ... Loe lisaks
2025. aastal on Tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,3 miljonit eurot ja lisarahata hakkab puudujääk aasta-aastalt kiiresti kasvama. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemist ja ebavõrdsuse süvenemist aitaks ära hoida vaid riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine. Tervisekassa eelarve puudujäägi katmise asemel eraravikindlustuse laiendamine suurendaks ebavõrdsust ja ebaefektiivsust Eesti tervisesüsteemis. Alates 2025. aastast on ... Loe lisaks
19-aastaseks saanud noortel kehtib ravikindlustus peale gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamist veel kolm kuud. Selleks, et ravikindlustus jätkuks, tuleb noorel õpinguid jätkata või minna tööle või ajateenistusse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Ravikindlustust saab jätkata ka end töötuks registreerides või sõlmides vabatahtliku kindlustuslepingu. Toome siinkohal välja Tervisekassa ... Loe lisaks
Tervisekassa andmeil on ajutise kaitsega sõjapõgenikest praeguseks ligi 80% Eestis ravikindlustatud, sealhulgas on ravikindlustatud kõik alla 19-aastased lapsed. Oma perearst on praeguseks 15 173 Ukraina sõjapõgenikul, keda on võtnud nimistutesse 575 perearsti üle Eesti, selgub sotsiaalministeeriumis koostatud ülevaatest „Aasta sõjapõgenikke Eestis“. Lisaks Eestisse jõudnud sõjapõgenike aitamisele toetab Eesti ... Loe lisaks
Laagri Perearstikeskuse juhataja dr Triinu-Mari Ots arutleb Tervisekassa kodulehel ravikindlustuse blogis perearstiabi seisu ja patsientide endi vastutuse üle. Dr Ots nendib, et toimiv perearstiabi on parim nii patsientide, arstide kui ka ühiskonna jaoks. „Küsimus on lihtsalt selles, kuidas tagada, et perearstiabi parajasti kasutada olevate ressurssidega igal pool ka ... Loe lisaks
Tallinna ja Tartu erakorralise meditsiini osakondade ülekoormatuse leevendamiseks rahastatakse nüüd täiendava triaažiõe valmisoleku tasu ja haigla valveringi, mis võimaldab patsiente kiiremini aidata, annab Tervisekassa teada. Selle aasta aprillist on tervishoiuteenuste loetellu lisatud täiendava triaažiõe ööpäevaringse valmisoleku tasu, mis tähendab, et erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) on nüüd võimalik kasutada ... Loe lisaks
Tervisekassa uuendas aprillis hüvitavate tervishoiuteenuse ja soodusravimite loetelu, kuhu lisati täiendavaid ravivõimalusi mitmete vähipaikemete, südamepuudulikkuse ja tsütomegaloviiruse raviks. Samuti tehti tuhandetele inimestele erinevad haiglaravimid kättesaadavaks apteegist. Nii lisandus aprillikuus tervishoiuteenuste loetellu neeruvähiga patsientidele uus ravimkombinatsioon nivolumab koos ipilimumabiga, mida vajab ligi sadakond patsienti aastas, annab Tervisekassa teada. “Ravi ... Loe lisaks
Praegune tervishoiu rahastamise mudel ei suuda pakkuda ravikindlustuskaitset kõigile, tagada piisavalt tervishoiutöötajaid, lühendada ravijärjekordi või rahastada kõiki uusi ravimeid ja raviteenuseid. Tervisekassa uurib oma blogis, mis toimub nende eelarvega ja kuidas saaks tervishoidu jätkusuutlikult rahastada. Tervishoiu lisarahastuse vajadus on saanud palju tähelepanu. Samas on Tervisekassa kui Eesti tervishoiu ... Loe lisaks