Õiguskantsler tegi 5. mail riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalmaksuseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning ravikindlustuse seadus osas, mis ei võimalda tööandjal maksta vabatahtlikku haigushüvitist rasedale töötajale.
Õiguskantsleri Ülle Madise hinnangul on sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia nimetatud seaduste vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon toetasid õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla seaduse sätted, mis ei võimalda praegu tööandjal maksta rasedale töötajale tööandja vabatahtlikku haigushüvitist.
Õiguskantsleri ettepanekut toetas 77 Riigikogu liiget.
Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seaduste sätted põhiseadusega kooskõlla.
Taust, väljavõte õiguskantsleri kirjast riigikogule
Ettepanek seaduste kooskõlla viimiseks põhiseadusega
Töötaja haigestumise korral tagab talle esialgu asendussissetuleku tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja makstava haigushüvitise võib jagada tinglikult kaheks osaks: esimene on kohustuslik osa (70 protsenti töötaja keskmisest töötasust) ja teine on vabatahtlik haigushüvitis, mida tööandja võib maksta kuni töötaja keskmise töötasu ulatuses.
Alates 1. juulist 2023 taastub kord, mille kohaselt peab tööandja maksma kohustuslikku haigushüvitist 4.−8. haiguspäeva eest. (Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vähendati nii töötaja kui ka tööandja vastutust ning tööandja oli kohustatud töötajale hüvitist maksma 2.−5. haiguspäeva eest).
Alates teisest haiguspäevast kuni kohustusliku hüvitise maksmise lõpuni on tööandjal võimalik maksta vabatahtlikku hüvitist – nii et töötajal säilib keskmine töötasu.
Tööandja ei saa raseduse ajal haigestunud töötajale haigushüvitist maksta.
Rasedatele on haigushüvitise maksmisel ette nähtud eriskeem. Rasedatele hakkab haigestumise teisest päevast alates haigushüvitist maksma Tervisekassa. Haigushüvitise suurus on 70 protsenti eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Tööandja ei saa raseduse ajal haigestunud töötajale haigushüvitist maksta. Kui tööandja maksaks rasedale töötajale haigushüvitist samal ajal Tervisekassa makstava hüvitisega, tuleks tööandjal maksta selle tasu pealt sotsiaalmaksu. Kui naine saab Tervisekassa haigushüvitisega samal ajal sotsiaalmaksuga
maksustatavat tulu, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele.
Nõnda on rase töötaja seatud halvemasse olukorda kui teised töötajad.
Õiguskantsleri ettepanekut saab täismahus lugeda SIIN.
