Autor: suhkruta.ee
Professor Stolešnikov ütles kord välja erakordselt tähtsa ja lihtsa mõtte: „Inimest ei ravi mitte arstirohud, vaid veri. Kui elund on haige, siis järelikult on vere juurdevool sellesse takistatud.” Seda mõtet jätkates peame eelkõige tagama vere juurdevoolu elunditesse ja nendest äravoolu. Kuid see reegel on hea siis, kui veri on terve. Aga mis siis mürgitab meie verd?
Vere missioon.
Vere missioon vastab kõige täielikumalt omadusele, mida väljendab sõna – ÜLLAMEELSUS. Veri soojendab, toidab ja kaitseb inimese kõiki rakke ning elundeid. Inimese üllameelsus peab olema suunatud eelkõige tema enda vastu, vastasel korral on see ohvrimeelsus, mis on elule võõras. Inimestele jagatakse üllameelsuse ülejääki, mis on loodud eneseõilistamise protsessiga. Muidu ei ole see üllameelsus, vaid ohvrimeelsus. Tema, see ohvrimeelsus, teeb inimese õnnetuks ja sünnitab tema ümber massiliselt patoloogilise solvumisega tänamatuid ja agressiivseid tarbijaid. Selle psühhopatoloogia väljajuurimist tuleb alustada eelkõige iseendast. Tuleb välja juurida endas harjumus solvuda ümberolijate peale, pidades silmas, et mitte keegi ei ole mitte kellelegi võlgu. Ainukese tasumata võla vanematele annab inimene edasi oma lastele. Kuid see on eraldi teema.
Solvumine – see ei ole tühiasi. Solvumine – see on konkreetne surma soovimine sellele, kelle peale me suvatsesime solvuda. Aga kuna kõik inimesed on ühe terviku osa, siis on solvumine – surmaprogrammi saatmine elusa universumi hinge, pärast mida toimub hinge lahutamine elusast universumist resonantsi hävitamise teel selle väljadega, millel on edaspidi tervise jaoks katastroofilised tagajärjed. Elusast universumist lahti ühendudes, ühendatakse meid automaatselt Põrgu jõududega.
Niisiis, oma vere puhastamiseks peame end võõrutama harjumusest solvuda inimeste, kohtuniku või jumala peale ja arvamusest, et keegi on meile midagi võlgu. Ja vastupidi, tuleb täita oma hing tänulikkusega kogu maailma ja inimeste vastu, kes meile head teevad. Üllameelsus ja tänulikkus – see ongi oskus armastada ja olla armastatud. Armastada suudavad ainult üllameelsed inimesed. Madalad inimesed ei oska armastada. Need, keda armastatakse, saavad olla ainult tänulikud inimesed. Tänamatuid ei ole võimalik armastada.