Tallinna Tervishoiu Kõrgkool avab 2026. aasta sügisel esmakordselt Eestis ämmaemandatele suunatud magistriõppe spetsialiseerumismooduli terviseteaduse magistriõppekava raames. Mooduli „Vaimse tervise ämmaemandus viljakustervise valdkonnas“ eesmärk on valmistada ette ämmaemandaid, kellel on magistritasemel süvendatud teadmised ja oskused viljakustervisega seotud vaimse tervise olukordade käsitlemiseks, tõenduspõhise toe pakkumiseks ning naise ja pere terviseteekonna kavandamiseks ja juhtimiseks.
Euroopa riikides on pikaajaline madala sündimuse trend jätkunud, kuid Eestis on sündide arvu vähenemine olnud viimastel aastatel ka Euroopa kontekstis erakordselt kiire. Samal ajal on üha selgemalt esile tõusnud vajadus pakkuda naistele ja peredele senisest paremini kättesaadavat vaimse tervise tuge pere planeerimise, viljakustervise, raseduse, sünnituse ning sünnitusjärgse perioodi jooksul.
2024. aasta naiste tervise uuringu andmetel on nii 16–17- kui ka 18–24-aastastest uuringus osalenud naistest kolmandik tundnud aasta jooksul negatiivseid tundeid enam kui pooltel päevadel või iga päev. Kümnendik naistest tarvitas antidepressante ning olulisi vanuselisi erinevusi ei ilmnenud. Rahvusvaheliste hinnangute järgi kogeb perinataalse perioodi jooksul vaimse tervise raskusi ligikaudu iga viies naine.
Sotsiaalministeeriumi analüüsis „Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud“ rõhutatakse vajadust parandada vaimse tervise toe kättesaadavust nii pere planeerimise, lapseootuse kui ka sünnitusjärgsel perioodil. Tugi peaks hõlmama paremat ligipääsu väheintensiivsele vaimse tervise abile, võimaldama kiiret reageerimist meeleolulanguse või ärevuse korral ning sisaldama sünnitusjärgsete riskide hindamist ja vajaduspõhist tuge tervise, lapse hooldamise, paarisuhte ja vanemluse küsimustes.
Ämmaemandad puutuvad rasedust planeerivate, rasedate ja sünnitusjärgsete naistega kokku sagedamini kui teised tervishoiutöötajad. Seetõttu on neil oluline roll viljakustervisega seotud vaimse tervise olukordade varajasel märkamisel ning esmase toe pakkumisel.
Õppe avamise ajendiks oli haiglate ja Eesti Ämmaemandate Ühingu pöördumine seoses pereplaneerimise ja seksuaaltervise kriisinõustamise teenuse osutajate puudusega. Samas ei ole tegemist üksnes olemasoleva teenuse jätkusuutlikkuse tagamisega, vaid laiemalt uue ja süvendatud pädevusvaldkonna arendamisega Eesti ämmaemanduses. Magistritasemel ettevalmistus loob eeldused selleks, et tulevikus oleks võimalik kujundada ja rakendada vaimse viljakustervise valdkonnas ka eriämmaemanda teenust, kui selleks on loodud vajalikud riiklikud ja tervishoiukorralduslikud alused.
Esimene lend avatakse PRÕM+ töökohapõhise õppe tingimustel, kus oluline roll on üliõpilase tööandjal. Vastu võetakse 15 üliõpilast.
Lisaks perinataalsele perioodile laieneb vaimse tervise ämmaemanda pädevus naise tervise toetamisele kogu elukaare jooksul. See hõlmab muu hulgas nõustamist günekoloogiliste probleemide, viljakustervise küsimuste, menopausiga seotud muutuste ning nendega kaasnevate vaimse tervise raskuste korral.
–
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
PRESSITEADE
19.05.2026
Päisefoto: Ämmaemanda õppekava (foto: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)