EMTA peadirektori Raigo Uukkivi sõnul luuakse piirangutega ka uusi võimalusi organiseeritud kuritegevusele ja kehva tubakapoliitikaga võime saavutada selle, et suitsetatakse või veibitakse sama palju, aga maksud jäävad riigile laekumata.

Uukkivi ütles eile Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma TANK korraldatud konverentsil, et igasuguste kurjategijad ei lähtu mingist ideoloogiast, nende eesmärk on kasum. „Alkoholi salakaubandus on puhttehniliselt keerulisem ja tagasihoidlikum probleem kui salasigaretid. Salasigareti pakk maksab suurusjärgus 3 eurot, õige sigareti pakk suurusjärgus 6,5 eurot. Oleme ausad, see tekitab nõudluse – rahaline kulu, et teha suitsu, on suur, see on palju suurem kui normaalselt funktsioneerival alkoholisõbral, ma ei räägi praegu alkohoolikust.“

Kooli-WC kõrvale tunnimeest ei pane

Lisaks mõjutab maksulaekumisi Uukkivi kinnitusel ka täiesti legaalne piirikaubandus. Enda tarbeks võib tuua Euroopa Liidu teistest riikidest üsna suures koguses aktsiisikaupu. „Kui minevikus läks aktsiisikaupade hinnavahe Eesti ja Läti vahel liiga suureks, hakkasid inimesed nende järele Lätti minema,“ ütles ta. „See pole hoop üksnes aktsiiside, vaid ka laiemalt käibemaksu laekumisele, sest suitsu ostes pannakse korvi ka mitteaktsiisikaupasid.“

Uukkivi sõnul tuleb üle 90 protsendi e-sigarettidest Hiinast, kuid alternatiivsete tubakatoodete müümisele kehtestatud piirangud on riigiti erinevad. Tooted jõuavad kõigepealt legaalselt mõnda Euroopa riiki ja lähevad seejärel mööda Euroopat laiali ka riikidesse, kus nende edasimüük võib olla keelatud. „Kui keegi tahab tuua maitsetega tooteid, mis on Eestis keelatud, saab ta neid Lätist tuua või tellida. Nikotiinipadjakesed, mis meil on lubatud, ei ole Leedus lubatud. Loomulikult teeme naaberriikide kolleegidega koostööd, aga see on ikkagi tuule väljal püüdmine. Ükski riik ei suuda panna Tammsaare parki või koolide WC-de kõrvale tunnimehi, et kas nad veibivad või ei veibi,“ rääkis Uukkivi.

Uukkivi sõnul peab selleks, et alternatiivsete tubakatoodete omamise eest kriminaalkorras karistada, ületama väga kõrge lävendi. „Jutt käib mäletamist mööda 4500 ühikust. Samas on väärteo korras levitajate karistamine nagu sõelaga vee kandmine – mingi trahvi nad saavad, vangi kedagi ei panda.“

Tubaka- ja alkoholiaktsiisi osa kahaneb

Uukkivi sõnul laekub aastas umbes 500 miljonit eurot tubaka- ja alkoholiaktsiisi ning riigi kogu maksutulu on 17 miljardit eurot. „See on 2,5 protsendi kandis maksutuludest. Varem on Eesti tubaka- ja alkoholiaktsiisi laekumine olnud Euroopa Liidu võrdluses üsna suur, aga viimastel aastatel kasvavad pigem muud maksutulud kasvanud nii hoogsalt, et aktsiiside jalajälg on vaat et poole väiksem.“

85 protsenti tubakaaktsiisist laekub Uukkivi kinnitusel endiselt n-ö vana kooli sigarettidelt. „Suhteliselt väike on n-ö moodsa kraami osa. Võimalik, et 10 aasta pärast on olukord vastupidine.“

Uukkivi kinnitusel on siiski vaja ka tubakatoodete levitamist paremini reguleerida, mitte üle reguleerida. „Ei ole normaalne tegeleda sellega, kas lagritsamaitse on lubatud siin või seal, kui suur on nikotiinivedeliku tops ja nii edasi. Lahenduseks on regulatsioonide Euroopa Liidu sisene parem ühtlustamine. Siis saab ka tubakatoodete pakkumist paremini jälgida.“

Riigikogu TANK toetusrühma esimees, perearst Eero Merilind ütles, et regulatsioone saab alati karmistada, aga riik jääb ikkagi sammu maha. „Tootjad on meist alati ees. Kui meie oleme midagi ära reguleerinud, tulevad nemad välja uue kaubaga, olgu selleks nikotiinipulgad, kommitaolised nikotiini sisaldavad asjad või nikotiinijoogid. Küsimus on selles, kuidas üha uusi tooteid reguleerida. Mõni tuleb korraks ja kaob jälle ära.“

Merilind lisas, et eesmärk peaks olema teha arusaadavaid ja mõistlikke seadusi.

Konverentsil võtsid sõna Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel, Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, Toompargi Vaimse Tervise keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene.

Paneeldiskussioonis „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“ osalesid Riigikogu liige ja perearst dr Eero Merilind, PERH-i onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere, Narva haigla juht Üllar Lanno, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning Politsei- ja Piirivalveameti ennetusteenuse omanik Gerli Grünberg. Paneeldiskussiooni modereeris Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldas Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma esimees Eero Merilind.

–

PRESSITEADE
4.06.2026

Päisefoto: Paneeldiskussioon „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“ (Foto: Tiit Mõtus)