Politsei- ja Piirivalveameti ennetusteenuse omaniku Gerli Grünbergi sõnul on e-sigarettide kättesaadavus noorte jaoks väga lihtne ja paraku on selgunud, et neid ostavad lastele ka vanemad ise.

„Oleme omalt poolt menetluste ja perevestluste käigus küsinud noortelt, kust nad on saanud need kätte?“ rääkis Grünberg eile Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma TANK korraldatud konverentsil. „Kurva tõdemusena on välja tulnud, et vanemad ostavad. Nad ostavad seetõttu, et laps suudab neile selgeks teha, et e-sigareti näol on tegemist täiesti süütu tootega,“ rääkis Grünberg. Laps võib ka vanemaid hirmutada, et kui e-sigaretti ei saa, hakkab ta tõmbama tavasigarette.

Narva haigla juht Üllar Lanno ütles samal arutelul, et kui tema põlvkond koolis käis, kadus vahetunni ajal nurga taha suitsetama ehk üks-kaks inimest, aga täna võib Narvas näha, et koolivahetunni ajal läheb nurga taha e-sigaretti tõmbama kümmekond last. Vanus 10-11 on tavaline ja veipijate hulgas on palju tüdrukuid.

Kogemusnõustamine võib teha kahju

Grünbergi sõnul teeb politsei ennetusmeetmena kontrolltehinguid, käib koos alaealisega poes ja vaatab, kas dokumenti küsitakse. „Kahjuks pean tunnistama, et kättesaadavus on väga lihtne, sa ei pea isegi välja nägema 30aastane, vaid üsnagi noor, aga dokumenti ikkagi ei küsita,“ ütles Grünberg. Ta lisas, et e-sigarette hakkavad tarvitama ka noored, kes poleks võib-olla kunagi tavasigarette tõmbama hakanud. „Sinna on vaja suunata kõige rohkem ressurssi.“

Grünbergi sõnul kutsuvad koolid sageli esinema sõltuvuse küüsis olnud inimesi, kes jagavad oma kogemust sõltlasena ja sõltuvusest vabanemisel. „Siis arvatakse, et probleem on lahendatud ja noored teavad, et sõltuvus on halb,“ rääkis ta. „Ennetusmaailmas on aga ilmnenud hoopis vastupidine tulemus – noored vaatavad kogemusnõustajat kui inimest, kes sai sõltuvusest jagu, tuli sellest välja ja on nüüd edukas. Noor arvab, et järelikult võib temagi proovida, niisiis võib kogemusnõustamisel olla ka soovitule vastupidine efekt.“

Riigikogu TANK toetusrühma esimees, perearst Eero Merilind ütles, et n-ö traditsiooniline suitsetamine on Eestis vähenenud, ehkki Rootsi tasemeni on veel pikk tee minna. Samas on turule tulnud hulk alternatiivseid tubakatooteid. Merilinnu sõnul tulevad inimesed perearsti juurde suitsetamisest loobumise soovist kõnelema tavaliselt siis, kui neil on juba olnud mingi tõsine tervisehäire, näiteks infarkti või insuldi järel. „Me saame suunata nad suitsetamiskabinetti, on ka teatud retseptiravimid, mille abil saab suitsetamist vähendada, aga kui vaadata kogu perearstile pöördumiste ampluaad, siis suitsetamisest loobumine pole kindlasti küsimus number üks, ta on seal seitsmendal-kaheksandal kohal. Siin on veel arenemise ruumi,“ ütles Merilind.

PERHi onkoloog-ülemarsti ja Eesti Vähiliidu presidendi Vahur Valvere sõnul ei saa pahedega võitlemisel rääkida väärtuspõhisest idealismist, sest ideaalmaailma pole olemas. „Peame liikuma selle poole, et pahesid oleks võimalikult vähem. Halvad harjumused hakkavad ikkagi puudulikust tervisekasvatusest, mis omakorda ei peaks algama mitte gümnaasiumiastmes, vaid kodust, lasteaiast ja algklassidest.“

Valvere sõnul on olulised huvialaringid, et noored oleks koolivälisel ajal hõivatud, olgu selleks sport, muusika või tants. „Ma ei räägi ainult suitsust ja alkoholist, vaid ka nutisõltuvusest – kõik sõltuvused on halvad. Inimene võib olla sõltuv ka magusast ja soolasest, ta võib end haigeks sportida. Kõik äärmustesse kalduv on tervisele kahjulik.“ Noorte pahede küüsi langemist aitaks Valvere kinnitusel vähendada huvihariduse suurem toetamine. Merilind lisas, et huvihariduse kättesaadavuse parandamine seisab ilmselt kõigi erakondade eelseisvate valimiste programmides.

Inimesed otsivad mõnutunnet

Üllar Lanno ütles, et inimesed otsivad endiselt teatud mõnutunnet ja pole lootust, et tubaka ja teiste mõnuainete tarvitamine õnnestub nulli keerata. „Ebameeldivalt lõhnavad tooted on välja vahetatud natuke meeldivama varjundi vastu ja tootedisainiga on liigutud rohkem huulepulga sarnase elemendi suunas, et olla ahvatlev nooremale põlvkonnale või ka kõrgema sissetulekuga põlvkonnale. Oluline on viia sigaretist algav raskem kahju vähema kahju suunas, siis muutub väiksemaks ka ravikulu,“ ütles Lanno.

Lanno sõnul muudavad üha uued keelud sigaretid pigem ahvatlevamaks ja selle asemel tuleks suurendada inimeste teadlikkust ja tegeleda ennetustööga. Ta tõi ka esile, et e-sigarette on võrreldes tavasigarettidega kasutatud nii lühikest aega, et alles tuleb hakata muutma tõlgendust, kuidas nende mõju inimese tervisele tulevikus hinnata.

Konverentsil võtsid sõna Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel, Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, Toompargi Vaimse Tervise keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene.

Paneeldiskussioonis „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“ osalesid Riigikogu liige ja perearst dr Eero Merilind, PERH-i onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere, Narva haigla juht Üllar Lanno, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning Politsei- ja Piirivalveameti ennetusteenuse omanik Gerli Grünberg. Paneeldiskussiooni modereeris Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldas Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma esimees Eero Merilind.

–

PRESSITEADE
4.06.2026

Päisefoto: Paneeldiskussioon „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“ (Foto: Tiit Mõtus)