Täna Riigikogus toimunud konverentsil „Kuidas vähendada tubakakahjusid?“ rääkis Tervise Arengu Instituudi (TAI) alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel, et sigarettide suitsetamine on küll vähenenud, kuid selle arvelt on kasvanud nikotiinitoodete tarbijate hulk.

„Viimasest TAI rahvastiku tervisekäitumise uuringust näeb, et tubakapoliitika on kandnud vilja – tavasigarettide suitsetamises on toimunud vähenemine viimase 10 aasta jooksul. 10 aastat tagasi suitsetas sigarette veerand elanikkonnast,“ sõnas Anneli Sammel. „Täna on igapäevasuitsetajaid 13%: meestest 18% ning naistest 10%. 10 aasta jooksul on suitsetamine igapäevaselt kõigis vanuserühmades vähenenud. Suurim vähenemine on olnud noorte hulgas vanuses 16-24. Siin võiks justkui rõõmustada, aga selle kõrval on turule tulnud uued tooted – nikotiinitooted, millest kõige populaarsemad on e-sigaretid. Probleem on noorte tarvitamine. Kõikide nikotiinitarvitajate osakaal selle tõttu väga palju vähemaks jäänud pole. Halva trendiga paistavad silma naised.“

„E-sigarettide tarvitamine on meie suur mure,“ märkis Anneli Sammel. „Elu jooksul e-sigarette tarvitanud laste osakaal on stabiliseerinud mõnevõrra. Aga nende hulk, kes tarvitasid e-sigarette viimase 30 päeva jooksul, on tõusnud, seda eriti tütarlaste hulgas. Meil on ohtlik olukord – sigaretisuitsetamine langeb, kuid noori, kes tarvitavad nikotiinitooteid, on sama palju. Suitsetamine väheneb – seda on toetanud reklaamipiirangud, ennetustöö, kõrged aktsiisid ehk kõik, mida meie poliitika on ka ette näinud.“

Anneli Sammel lisas, et uued tooted on levinud noorukite seas – seda on toetanud nii maitsed kui mõjuisikute kuvandid. „Viimastel aastatel torkab silma, et nikotiini levimus on suurem ja kiirem tütarlaste ja naiste seas. Sigarettide puhul on aegade jooksul olnud suur lõhe poiste ja tüdrukute tarbimise vahel, aga nikotiinitoodete puhul seal mingit vahet pole. Kurb on ka see, et testostlemine on näidanud, kui lihtne on neid tooteid kätte saada ka ametlikest nikotiinitooteid müüvatest esindustest.“

Konverentsil jagas oma sõltuvuskogemust sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, kelle ettekanne kandis pealkirja „Ärge minust eeskuju võtke“. Signe Riisalo alustas suitsetamist pärast keskkooli lõpetamist ülikoolis. „Jah, olen elus läbinud ka maratone, kuid ma pole terve elu jooksul suutnud suitsetamisest loobuda.“ Signe Riisalo suitsetamisharjumus hakkas segama kolleege ja ta sai aru, et nii jätkata ei saa. Siis asendas ta suitsetamise kuumutatud tubaka tarvitamisega.

„Olen teinud ka pause – siis, kui ootasin lapsi,“ rääkis Riisalo, „kuid kahjuks õppisin ikkagi taas suitsetama. Olen oma lastele rääkinud, et minust ei tohi eeskuju võtta, ja nad polegi seda teinud. Ma pole enda üle uhke. Kui oleks kuldvõti, mis võiks mulle mõjuda, ma kasutaksin seda. Olen korrigeerinud oma liikumist, toitumist ja uneaega. Aga ikkagi ma mõtlen, kuidas rohkem trenni teha, mitte suitsetamist maha jätta. Häbenen seda, et olen suitsetaja. Olen teatavas mõttes leppinud sellega, et tahtejõudu pole terve elu jooksul olnud. Aga ma ei taha, et teised peaks olema samas olukorras. Loodan, et suitsetamise keerulisemaks ja kallimaks tegemine muudab suitsetama hakkamise raskemaks.“

Konverentsil võtsid sõna Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel, Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, Toompargi Vaimse Tervise keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene.

Paneeldiskussioonis „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“ osalesid Riigikogu liige ja perearst dr Eero Merilind, PERH-i onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere, Narva haigla juht Üllar Lanno, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning Politsei- ja Piirivalveameti ennetusteenuse omanik Gerli Grünberg. Paneeldiskussiooni modereeris Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldas Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma esimees Eero Merilind.

–

PRESSITEADE
3.06.2026

Päisefoto: TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel (Foto: Tiit Mõtus)