Sotsiaalministeerium
Pressiteade
07.03.2021
Tänahommikuse seisuga on Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 101 452 inimest, neist 43 942 on kaitstud mõlema doosiga. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 145 394 korral. Selle nädala jooksul on praeguseks tehtud 32 661 vaktsineerimist, mida on üle kolmandiku võrra enam kui möödunud nädalal (+8566).
„COVID-19 vastu vaktsineerimise tempo on seitse nädalat järjest tõusnud ja kasvab edasi. Märtsis suurenevad nii Eestisse jõudvad vaktsiinitarned kui perearstikeskuste saadavad vaktsiinikogused. Samuti liitub vaktsineerimise korraldusega üha uusi teenusepakkujaid, sh erameditsiiniasutusi, et pakkuda vaktsineerimise võimalust nii riskirühmadele kui eesliinitöötajatele,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„COVID-19 haigus on ettearvamatu, selle kulg võib olla väga raske ja haiguse pikaajalised tervisemõjud on siiani teadmata. Kõik COVID-19 vastased vaktsiinid kaitsevad raske haigestumise eest, aitavad ennetada haiglaravile sattumist ja vähendada COVID-19 põhjustatud suremust. Vaktsineerides kaitseme nii ennast kui teisi ja aitame vähendada koormust tervishoiule, et võiksime järk-järgult naasta normaalse elukorralduse juurde,“ lisas Kiik. „COVID-19 globaalse pandeemia ületamiseks on vältimatult vajalik, et võimalikult paljud meist vaktsineerimise võimalust kasutaksid.“
Sel nädalavahetusel teevad vaktsineerimisi nii mitmed perearstikeskused ja haiglad kui ka eratervishoiuasutused. Eelolevatel nädalatel jätkub peamiselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste poolt eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.
COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 7,63% (Euroopa Liidus keskmiselt ca 6%). Üle 80-aastaste inimeste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on Eestis keskmiselt 27,1%. Maakondade lõikes on üle 80-aastaste hõlmatus kõige kõrgem Hiiumaal 43,3%, Saaremaal 36,3%, Läänemaal 36,1%, Pärnumaal 35,3% ja Raplamaal 35%.
Lisaks helistamisele saadetakse inimestele teavitusi vaktsineerimisele kutsumise kohta ka riigiportaali eesti.ee kaudu. Seetõttu peaksid kõik inimesed kontrollima, et riigiportaali kaudu laekuvad kirjad oleks suunatud kasutusel olevale e-posti aadressile ja vajadusel oma kontaktandmeid uuendama. Muul juhul ei jõua vajalikud teavitused inimestele kohale. Riigiportaali e-posti aadressi suunamist saab kontrollida riigiportaali teenuses „Teavituste seadustamine“.
Haigused ja seisundid, mille tõttu loetakse inimene COVID-19 haiguse raske kulu suhtes väga kõrges või kõrges riskis olevaks ja seetõttu riskirühma kuuluvaks on määratletud riiklikus immunoprofülaktika ekspertkomisjonis ja loetletud Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaanis. Üle 70-aastased inimesed loetakse riskirühma kuuluvaks kõrge ea tõttu. Haigekassa edastas igale perearstile nimekirja tema nimistu riskirühmast. Alla 70-aastaste riskirühma inimeste nimekirja aluseks olid viimastel aastatel esitatud raviarvetel põhidiagnoosina märgitud diagnoosid ja kasutatud retseptiravimid. Eesmärk on katta riskirühm laialt, et jõuda võimalikult paljude COVID-19 haigusest enim ohustatud inimesteni.
Vaktsineerimisi on praeguseks teinud kokku 461 tervishoiuasutust. 44% kõigist COVID-19 vaktsineerimistest on tehtud peremeditsiiniasutustes (kokku 375 perearstikeskust), 38% on tehtud haiglate poolt, õendusabiteenuse pakkujad on teinud 9% ja eriarstiabi teenuse pakkujad 6% kõigist vaktsineerimistest. Selleks, et tulevaste suuremate vaktsiinitarnete korral alustada suuremahulise vaktsineerimisega, ootab haigekassa juba praegu lepingut sõlmima erasektori tervishoiuteenuse osutajad, kellel on eriarstiabi teenuse osutamise tegevusluba.
Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse üle 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.