Avasessioonis räägivad vaprad Ukraina kolleegid arstide ja haiglate tööst sõja ajal. Kõneleme ka Eesti arstide abist Ukraina meedikutele ja vigastatud võitlejatele. „Eesti tervishoiu valmistumisel kriisideks ja sõjaks on vaja tsiviil- ja militaarmeditsiini head koostööd ning Ukraina kogemused on meile hindamatuks abiks, “ ütles arstide liidu president Neeme Tõnisson. ... Loe lisaks
Tervishoiusüsteem vajab muudatusi, et saaksime pakkuda patsientidele nüüdisaegset kvaliteetset arstiabi. Eesti tervisekulud on endiselt Euroopa keskmisest tunduvalt väiksemad. On vähetõenäoline, et praegu toimiv tervishoiusüsteem säilib endisel kujul ilma riigipoolset rahastamist suurendamata. Ennekõike peaks riik täies mahus rahastama viimastel aastatel riigieelarvest Tervisekassale üle antud kohustusi, näiteks kiirabi ja vanglameditsiin, ... Loe lisaks
Üldkogu teeb kokkuvõtte arstide liidu tegevusest lõppeval aastal ja seab sihte edaspidiseks. Üldkogu valib uue volikogu ja arstide liidu presidendi, kelle ametiaeg algab 2027. aastal. Tehakse teatavaks arstide täienduskoolituse fondi värsked stipendiaadid. Esinema tuleb Tartu ülikooli majandusteadlane Andres Võrk, kes kõneleb üldkogu delegaatidele tervishoiu tulevikustsenaariumitest ja rahastuskriisi võimalikest ... Loe lisaks
Arsti ja patsiendi vaheline sujuv suhtlus on üks eduka ravi alustalasid. Samas ei valda paljud noorema põlvkonna tervishoiutöötajad enam vene keelt, kogenumad kolleegid aga inglise keelt ning suhteliselt jõuka riigina on Eesti muutumas aina atraktiivsemaks elukohaks ka inimestele Aasiast, Araabiast ja Aafrikast. Et iga patsient saaks parima võimaliku ... Loe lisaks
Eesti tervishoiusüsteem püsib ja patsiendid saavad arstiabi suures osas tänu arstide, õdede ja teiste tervisespetsialistide ülekoormusega tööle. Arstide liidu liikmete sel aastal tehtud küsitlus näitas, et üle 71 protsendi arstidest töötavad normist suurema koormusega. Paljudel eriarstidel on igas kuus üle 200 töötunni. Rohkem kui pooled arstid ei saa ... Loe lisaks