Arsti ja patsiendi vaheline sujuv suhtlus on üks eduka ravi alustalasid. Samas ei valda paljud noorema  põlvkonna tervishoiutöötajad enam vene keelt, kogenumad kolleegid aga inglise keelt ning suhteliselt jõuka riigina on Eesti muutumas aina atraktiivsemaks elukohaks ka inimestele Aasiast, Araabiast ja Aafrikast. Et iga patsient saaks parima võimaliku abi, on sarnaselt kohtutele ka haiglates vajalikud tõlkelahendused.

Vene keelt oskamata on mõnes Tallinna haigla erakorralise meditsiini osakonnas küllalt keeruline töötada, sest eluohtlikus olukorras peab tervishoiutöötaja suutma patsienti aidata. Arstid-õed võiks aga plaaniliselt vastuvõtult riigikeelt mitte rääkiva ja ilma tõlgita saabunud patsiendi viisakalt ära saata, selgub õiguskantsleri seisukohast seoses võõrkeelsete patsientide terviseabiga. Patsientide abita jätmine ega tervishoiutöötajatelt võõrkeelte oskuse nõudmine pole aga jätkusuutlikud variandid. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts ja Eesti Nooremarstide Ühendus koostöös Eesti Õdede Liidu Õendusüliõpilaste Seltsinguga kogusid üle 2000 tervishoiutöötaja mõtteid ja lahendusi, sest igal siin elaval inimesel peab olema võimalus saada parimat võimalikku abi nii erakorraliselt kui ambulatoorses vastuvõtus.

Vene keel, aga ka inglise, araabia ja suahiili keel

Ühest küljest puudutab probleem just nooremaid tervishoiutöötajaid, kes ei valda vene keelt olukorras, kus suur osa patsientidest on harjunud arstiga vene keeles suhtlema ja abi saama. Keelebarjäär mõjutab eesti emakeelega noorte arstide töötamisvalikuid ja süvendab piirkondlikke erinevusi arstiabi kättesaadavuses, sest näiteks Ida-Virumaal ja Tallinnas on vene keelt oskamata keeruline abi osutada. Ka vene emakeelega arstid toovad välja ebakindluse venekeelsete patsientidega suhtlemisel, sest erialast keelt on nad õppinud siiski vaid riigikeeles. Kindlasti on kiiduväärt, kui tervishoitöötaja valdab võõrkeeli ja suudab aidata ka eesti keelt mitte oskavaid patsiente, kuid kõiki probleeme pelgalt personali parem keeleoskus ei lahenda.

Ühiskonna mitmekesistudes on paljude tervishoiutöötajate hinnangul kasvamas ingliskeelsete ning Kagu-Aasia, Araabia ja Aafrika päritolu patsientide arv, kes ei räägi ühtegi Euroopas laialt kasutatavat keelt. Inglise keelega jäävad hätta pigem just kogenumad kolleegid, rääkimata eksootilistest keeltest, millega oleks tõlkimisel abi tarvis ilmselt kõikidel tervishoiutöötajatel. Seega vajab probleem kindlasti laiapõhjalist, põhimõttelist lahendust, sest piiratud keeleoskusega patsient võib sattuda iga arsti või õe juurde.

Tõlk või nutiseade kaasa!

Õiguskantsleri hinnangu kohaselt tuleb Eestis elavatel inimestel mõista, et Eesti riigil on põhiseaduse järgi kohustus tagada tervishoiuteenuse kättesaadavus eesti keeles. Ambulatoorsele vastuvõtule registreerides on üheks võimaluseks registreerida patsient arsti juurde, kes räägib patsiendiga sama keelt piisaval tasemel. Kui selline lahendus võimalik ei ole, on patsient seaduse järgi kohustatud endale tõlgi muretsema või kasutama tõlkeprogrammi. Tervishoiuteenuse osutaja peaks sellele aga aegsasti tähelepanu juhtida, et tagada terviseabi kättesaadavus kõigile.

Seega võiks patsient vastuvõtule registreerudes uurida, kas vastuvõttev tervishoiutöötaja võtab abivajajaid vastu patsiendi soovitud keeles ning võimalusel registreeruda võõrkeelt rääkiva arsti või õe vastuvõtule. Kui ükski töötaja soovitud võõrkeelt ei valda, peab patsient läbi mõtlema, kuidas vastuvõtul end väljendada ning tervishoiutöötajat mõista. Selleks võib patsient kaasa võtta tõlgi või eesti keelt rääkiva pereliikme või sõbra, sobib ka mõne tõlkerakenduse kasutamine.

Ühe eeskujuliku näitena toovad mitmed arstid ja õed välja viipekeele kasutajad, kes vastuvõtul tõlgiga käivad. Tõlgiks võib olla ka sõber või pereliige, kuigi nii õiguskantsleri kui arstide sõnul võib tekkida olukordi, kus pereliikme tõlkimine ei pruugi olla kohane, näiteks ei pruugi laps sobida täiskasvanule tõlgiks. Seega peab patsient enne vastuvõtule pöördumist põhjalikult läbi mõtlema, kuidas vastuvõtul tõlkimine lahendada.

Tõlkelahendused erakorralises meditsiinis

Eluohtlikus olukorras patsienti peab aga aitama kohe, sõltumata tema keeleoskusest. Ühe lahendusena võib näida kolleegide abi tõlkimisel, kuid igal tervishoiutöötajal on oma ülesanded ning pidev tõlkimine suurendab põhjendamatult mõnd võõrkeelt oskava töötaja koormust. Et arstid-õed ei peaks pidevalt lisatööd tegema, ravivigu ei tekiks ning patsient vajaliku abi saaks, vajame igal hetkel kättesaadavat, usaldusväärset ja korraliku andmekaitsega tõlkesüsteemi.

Vajame ühtset nimekirja tunnustatud tõlkelahendustest, millest tuleb teavitada nii patsiente kui tervishoiutöötajaid. Vajadusel tuleb tervishoiuasutuste poolt pakkuda tasulisi tõlketeenuseid. Põhjanaabritel on edukalt kasutusel telefonitõlgid, kellele tervishoiutöötajad helistada saavad ning millega Soomes töötavad eesti arstid suuresti sina peal on. Lahenduseks võiks olla ka tehisarul põhinevad meditsiinile spetsialiseerunud digilahendused. Samas tekib tehisaru puhul küsimus, kes tõlkevigade eest vastutab.

Paljud arstid-õed kasutavad digilahendusi, näiteks Google Translate’i, võideldes samas  pideva hirmuga võimalike vigade pärast meditsiinispetsiifilises keeles. Meditsiinis kasutamiseks mõeldud Google Translate’i sarnane äpp Care to Translate on kasutusel Rootsis. Programmil on kontrollitud meditsiiniline sõnavara, tervishoiutöötaja saab teksti sisestada nii rääkides kui kirjutades ning äpp annab patsiendile ette vastusevariandid, vältimaks arusaamatusi. Äpi loojad on mõelnud ka patsiendi konfidentsiaalsusele ja andmekaitsele. Just telefonitõlk ja äpp on ilmselt kõige kuluefektiivsemad tõlkelahendused.

Meditsiin kui tõlketeenuse vaeslaps

Nii mõnigi tervishoiutöötaja toob näiteks teisi riigiteenuseid, kus tõlkelahendused on väga hästi läbimõeldud. ,,Kurvastav on, et kui võõrkeelne patsient tahtest olenematu ravi määramiseks kohtunikuga kohtub, on alati tõlk kaasatud, isegi kui kohtunik valdab mingil määral võõrkeelt, kuid arstidel tõlkeabi ei ole,’’ kirjutab üks uuringus osalenu. Kohtusüsteemis on tõlkesüsteem lahendatud ja sissetöötatud, meditsiinis veel mitte, kuigi mõlemad on olulised teenused.

Seni on Eestis tänu tervishoiutöötajate vabatahtlikule tõlgitööle arstiabi enamasti kättesaadav ka võõrkeelsetele patsientidele. Seetõttu võib tõlgi kaasavõtmise vajadus ja  sellega kaasnev rahaline kulu tulla patsientidele ootamatult ning tekitada pahameelt, mille ennetamiseks peaksid  raviasutused enne vastuvõttu  tähelepanu juhtima. Purssiva tervishoiutöötaja tõlkes võib palju kaduma minna, kusjuures kaalul on ei vähem ega rohkem kui elu ja tervis.

Koostajad:
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Eesti Nooremarstide Ühendus
Õendusüliõpilaste Seltsing

Seisukohta toetavad:
Eesti Õdede Liit
Eesti Arstide Liit

–

ARVAMUSLUGU
05.05.2025

Päisefoto: Freepik. Pilt on illustratiivne.