Salapärane püsikaaslane dermatiit

Dermatiit ehk nahapõletik või teise nimega ekseem saab tihtipeale alguse juba lapsepõlves ning temast võib kujuneda kaaslane kogu eluks. Sellel haigusel on erinevaid vorme ning kõikide nende tekkepõhjused pole tänini selged.

Kõige sagedasemad on atoopiline dermatiit ja kontaktdermatiit. Neist esimene algab enamasti juba lapseeas ja võib olla seotud ülitundlikkusega. Tüüpiliselt tekivad põlveõnnaldesse, kehavoltidesse ja käsivarte painutuspindadele karedad ja sügelevad laigud. Ülitundlikkusest võib kasvada välja, kuid ei pruugi.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja Maigi Eisen selgitab, et atoopiline dermatiit hakkas Euroopas levima siis, kui inimesed aina enam linnadesse kolisid. Just siis tekkisid ülitundlikkushaigused nagu allergiline nohu, astma ja atoopiline dermatiit, seevastu varem, kui inimesed endale ise toitu kasvatasid, ülitundlikkust ei tuntud. „Atoopilise dermatiidi teket seletatakse ka hügieenihüpoteesiga ehk et me oleme nö liiga puhtad, peseme liiga palju ning hävitame seejuures ka kasulikud mikroobid. Veel mängib rolli pärilikkusefaktor: kui vanematest üks on atoopik, siis on lapsel 50-protsendiline tõenäosus samuti haigestuda, mõlema atoopikust vanema puhul on risk aga juba 80 protsenti,“ räägib dr Eisen. „Ekseemi traagika on see, et tihti ei selgugi, mis seda põhjustab. Ta sügeleb ja häirib väga inimese elukvaliteeti. Ekseem on krooniline haigus, mis vahepeal paraneb ja siis ägeneb.“

Milline toiduaine või muu allergeen parasjagu ekseemi tekitab, võib olla päris keeruline kindlaks teha. Selleks tehakse erinevaid teste ning abi on ka toitumispäeviku pidamisest. Lastel allergiate kahtlustamises paneb dr Eisen lapsevanematele südamele, et nad ei paneks last allergiahirmus igaks juhuks rangele dieedile, sest nii võib kasu asemel hoopis kahju tekitada ja kasvava organismi vajalikest toitainetest ilma jätta. Ta toetub oma soovituses Tartu Ülikooli uuringule, mis näitas, et vaid 5,5-protsendil Eesti 2-aastastest lastest on eelsoodumus allergia tekkeks. Selgus ka, et vastupidiselt paljude lapsevanemate arvamusele ei ole piim sugugi allergeen number üks ning seega ei peaks seda kergekäeliselt lapse toidusedelist välja jätma.

Erinevatest dermatiidivormidest on kontaktdermatiidi puhul kõige lihtsam aru saada, mis seda põhjustab ning seega ka sellest hoiduda. „Kui mul on nikliallergia ja teksapükstel niklist nööp, mis põhjustab löövet naba juurde, siis lihtsalt ei ole vaja nende pükstega käia,“ toob dr Eisen näite. Just nikkel ongi suurimaid allergeene, põhjustades allergiat koguni igal kümnendal eurooplasel.

Palju muret tekitavad ka kosmeetikatoodetes kasutatavad lisaained, kusjuures nahaarstid näevad, et kõige suuremaks pahategijaks pole mitte parabeenid, vaid hoopis metüülisothiasolinoon, mis on põhjustanud lausa väiksemat sorti epideemia. „Ilutööstuse surve on suur, paljud lasevad panna kunstküüned, ripsmepikendused, tehakse tätoveeringuid… Näen oma töös palju kontaktdermatiiti, mis on tekkinud just nende tõttu,“ nendib dr Eisen.

Kui imikueas avaldunud piimaallergiast võib välja kasvada, siis atoopiku nahastruktuur, milles pole piisavalt rasvu ja vett siduvaid aineid, on jääv. Atoopiline dermatiit võib küll aja jooksul justkui kaduda, kuid avalduda elu jooksul kontaktdermatiidina. „See on klassika, et lapseeas põetud ja juba unustatud atoopiline dermatiit ilmub tööealiseks saades käteekseemina siis, kui inimene hakkab tegema mõnd talle mittesobivat tööd. Näiteks sellist, kus puutub kokku vee, puhastusvahendite ja tolmuga,“ räägib dr Eisen. „Kuna nahastruktuur jääb eriliseks kogu eluks, on elukutse valik ülioluline. Valida tuleb töö, mis oleks puhas, kuiv ja suuga tehtav.“

Ka stress põhjustab nahalööbeid ja dermatiidi ägenemist. Uuringud on näidanud, et suur roll haiguse kontrolli all hoidmisel on headel peresuhetel. Nimelt kulgeb krooniline nahahaigus kergemalt, kui haige ümber on toetav pere.

Atoopiku toidulaud võiks koosneda võimalikult ehedast toidust. Mida vähem on seal poolfabrikaate ja rohkelt lisaaineid sisaldavaid toitusid, seda parem.
Naha eest hoolitsemine on ülitähtis. Esimene ravi ongi dr Eiseni sõnul baaskreemiga kreemitamine. Selle peab igaüks leidma endale katse-eksituse meetodil ja kreemitada võiks heldelt. Vaid suveperioodil saab atoopik kreemitamisega natuke lõdvemalt võtta, sest päike mõjub atoopilisele nahale hästi, seevastu talveperioodil on nahk väga kuiv ja vajab topelthoolt.

Nahaarst soovitab mõistlikult suhtuda ka enese ilusamaks tuunimisel. Nimelt mida rohkem endale võltsasju (ripsmed, kunstküüned jne) külge panna, seda suurem oht on saada dermatiit.

Palju erinevaid ekseemivorme

Dermatiidil ehk ekseemil on mitut erinevat tüüpi. Lisaks atoopilisele ja kontakt dermatiidile esinevad sagedamini veel need ekseemivormid:

• seborroiline ekseem ehk seborröadermatiit, mida inimesed tunnevad kõige sagedamini peakõõmana;
• düshidrootiline ekseem avaldub ägedalt tursega peopesades ja/või jalataldadel, millele järgneb selge sisaldisega villikeste tekkimine peopesadesse, sõrmedele ja mõnikord jalataldadele. Varem arvati, et seda tüüpi ekseemi teke on seotud higistamisega, kuid tänapäeval on see hüpotees teaduslikult ümber lükatud;
• mikroobse ekseemi puhul tekivad haiguskolded säärtele, kõrvade taha, keskmistesse varbavahedesse ja nende lähedusse pöia nahale või krooniliste haavandite või uuriste ümbrusesse;
• nummulaarse ekseemi korral tekivad kehale mündisuurused tugevasti sügelevad haiguskolded. Esimene kolle võib tekkida putukahammustuse, põletuse või naha keemilise ärrituse piirkonda;
• asteatootilist ekseemi iseloomustab kuiv pragunenud nahk ning selle foonil tekkivad tagasihoidlikud ekseemi tunnused. See haigus võib kimbutada inimesi, kes armastavad end tihti kuuma veega pesta või kes pesevad end liiga palju. Samuti võib see tekkida diureetikumide kasutamise kõrvalnähuna.