Roche Eesti OÜ
Roche Eesti OÜ viis Eesti elanike seas läbi küsitluse teadlikkusest vähigenoomi testimise kohta. Uuringu tulemuste järgi otsivad ootuspäraselt infot vähi ja vähiravivõimaluste kohta just need, kellel on endal või lähiringkonnas kokkupuude haigusega. Uudseid personaalmeditsiini lahendusi peavad oluliseks ja vajalikuks ka need, kel haigusega kokkupuudet ei ole – kaks kolmandikku vastanutest.
Vähigenoomi test on diagnostiline analüüs, millega tuvastatakse muutused vähirakkude geenides, et teha kindlaks konkreetse kasvaja iseärasused. See on oluline teave, mis võib aidata patsientidel ja arstidel paremini mõista, millised on kõige sobivamad ravivõimalused või millised kliinilised uuringud just sellise profiiliga patsiente kaasavad.
Vähigenoomi testid on Eesti haiglates enamasti saadaval, kuid need testid ei ole hetkel riikliku ravikindlustuse poolt rahastatud ehk patsiendil tuleb selle eest ise tasuda. Seeläbi küsiti inimestelt, kas nad oleks valmis ise sellise teenuse eest maksma – 25% vastanutest vastas, et on valmis vähigenoomi testi eest ise maksma, kui see peaks vajalikuks osutuma. Samal ajal pidas vähigenoomi testimist oluliseks palju suurem hulk vastanutest – 65%. “Teadmatust nii vähigenoomi testi väärtuse kui ka kättesaadavuse osas näitab ka see, et pooled vastanutest ei oska öelda, kas testi eest on mõistlik tasuda või ei,” täpsustas Roche Eesti personaalmeditsiini valdkonna juht Andre Koit.
“Roche viis ka globaalselt 2020. aastal läbi teadlikkuse uuringu*, millesse kaasati onkolooge, vähidiagnoosiga inimesi ja laiemat üldsust. Tulemused näitasid, et peaaegu pool küsitletud vähipatsientidest pole terminiga „vähigenoomi test“ üldse kokku puutunud või teavad sellest väga vähe. Teadmistes on sees tühimik ning kuna test on täna tasuline, ei oska arst seda kuidagi välja pakkuda (sest ravi on ju tavaliselt inimestele tasuta) ning puuduvate teadmiste tõttu ei oska patsient seda ka ise küsida. Seeläbi selgus ka uuringust, et nii mõneski riigis on oma arstiga vähigenoomi testimist arutanud vähem kui 20% patsientidest. Usun, et Eestis on see veel kordi väiksem. Vaatamata teadmatusele ja küsimuse ebamugavusele väärib iga vähipatsient võimalust saada kiiresti teada kogu bioloogiline info, mida tänapäeva tippdiagnostika suudab tema vähirakkudest välja lugeda. Mida rohkem patsient ja arst konkreetse vähijuhu kohta teavad, seda paremad on nende võimalused saavutada täpse raviga patsiendi jaoks parimaid tulemusi,” rääkis Koit.
Vähigenoomi testimise teemalise vestluse alustamise lihtsustamiseks on Roche kodulehel abimaterjal, mis on abiks patsiendile ja tema lähedasele tervishoiutöötajatega suhtlemisel.
Andre Koidu sõnul tehakse Eestis sarnast uuringut juba teist korda ning võib öelda, et teadlikkus on tasapisi kasvamas. “Kuigi vähigenoomi testimise teadlikkus on kasvanud võrreldes 2019. aastaga, on siiski paljude vastajate jaoks selle tähendus segane või aetakse segi geenitestidega (mida tehakse vaid tervetele inimestele ja riskide hindamiseks, kuid mitte haiguste raviks). Meie jaoks on oluline, et inimesed oleksid kursis personaalmeditsiini/täppisonkoloogia uudsete lahendustega – parem teadlikkus tagab parema tervise ning haigestumise korral ka suuremad ravivõimalused,” täpsustas Koit.
Roche Eesti poolt pakutavate vähigenoomi testide kohta on võimalik rohkem teavet saada https://vahigeenid.ee
Loe rohkem uuringutest ja vähiravi tänapäevastest võimalustest: https://www.roche.ee/pcttt
Eesti küsitlusest kokkuvõtvalt
>
> Küsitlus kinnitas, et haigusalast teavet otsivad enim inimesed, kellel on otsene kokkupuude haigusega. Allikad, mida teabe otsingul kasutatakse, on sarnaselt 2019. aastal läbi viidud küsitlusega arstid või meditsiinitöötajad, internet, ajakirjandus ja sõbrad-tuttavad. 1/3 otsinguid internetist maabub haiglate, meditsiiniuudiste või meditsiiniajakirjade lehtedel, 17% piirdub Google’i pakutavaga. Eelistatud infosaamise kohaks on ikka arstid, meedikud, aga pea neljandik on rahul internetiga ja 1/5 eelistus puudub.
Põhilised küsimused, millele vastuseid otsiti, on haiguse prognoos ja ravivalikud. Vähigenoomi testimise kohta inimesed ise küsida ei oska. 31% vastanutest peab vähigenoomi testi vajalikuks, aga seda peale testimise võimaluse tutvustamist. 30% küsitlusele vastanutest ei olnud vähigenoomi testi mõistet kuulnud ja vaid 14% seletas vähigenoomi testi olemust oma sõnadega, kellest vaid väike osa teadis testi olemust. Vähigenoomi teadlikkust ei mõjuta vähiga kokkupuute olemasolu lähikonnas, nagu ka valmisolekut testi eest ise tasuda.
Küsitlus viidi läbi uuringifirma Faktum Rait&Ariko abiga ajavahemikus veebruar-märts 2020 aastal ja see toimus veebipaneelis ja andmeid koguti (N = 1066) vastavalt Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalsele mudelile vanuse, soo, keele, elukoha ja asulatüübi tunnuste alusel vanusevahemikus 20-75 eluaastat.
Ülemaailmne uuring, kuhu olid kaasatud osalejad Brasiiliast, Kanadast, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Ühendkuningriigist – 240 onkoloogi, 360 patsienti ning 600 inimest ühiskonnast laiemalt.