Täna Riigikogus toimunud konverentsil „Kuidas vähendada tubakakahjusid?“ rõhutas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, et suitsetamisest loobumine on üks tõhusamaid samme südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ning selle mõju tervisele on märkimisväärne juba lühikese aja jooksul.

„Tihti arvatakse, et kui inimene on juba kaua suitsetanud, siis loobumisest enam kasu ei ole. Tegelikult hakkavad tervisenäitajad paranema kohe. Juba 20 minuti jooksul normaliseeruvad pulss ja vererõhk, 2–12 nädala jooksul paraneb vereringe ja kopsude töö ning 5–15 aasta pärast läheneb südame-veresoonkonna haiguste risk mittesuitsetaja tasemele,“ ütles dr Margus Viigimaa.

Tema sõnul on tubakas üks olulisemaid südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid, suurendades haigestumise riski kuni kolm korda. Suitsetamisest loobumine on kõigist haiguste ennetamise meetmetest üks tõhusamaid.

„Kui veresoonte seina tekivad kahjustused, hakkab sinna kogunema kolesterool ning moodustub naast. Ohtlikuks muutub olukord siis, kui naast muutub ebastabiilseks ja rebeneb. Selle kohale tekib tromb, mis võib arteri sulgeda. Just see on sageli viimane ja otsustav hetk enne südameinfarkti tekkimist,“ selgitas Viigimaa.

Alternatiivsete nikotiinitoodete kohta märkis professor, et nende terviseriskid on uuringute järgi mõnevõrra väiksemad kui tavasigarettidel. Ta tõi näiteks värskelt Koreas avaldatud uuringu, milles võrreldi patsiente pärast koronaararterite laiendamise protseduuri. Kõige halvem prognoos oli neil, kes jätkasid suitsetamist ja kõige parem neil, kes suitsetamisest loobusid. Samas olid tulemused paremad ka neil patsientidel, kes läksid üle e-sigarettidele.

„Ameerika Toidu- ja Ravimiamet on andnud märke nii huultubakale kui kuumutatavale tubakale, et nad on vähem ohtlikud, aga kindlasti mitte ohutud. Uuringud on näidanud ka seda, et neil, kes sigarerisuitsemisest lähevad üle kuumutatavale tubakale, on leitud verest vähem kantserogeenseid ühendeid,“ märkis dr Viigimaa.

Professor Viigimaa tõi välja, et südamehaiguste suremus Eestis on alates 1994. aastast langenud ligikaudu 70 protsenti ning see on käinud käsikäes suitsetamisest loobumisega.

Konverentsil esinenud Toompargi Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene ütles, et enam kui 20 aasta jooksul on tema vastuvõtule jõudnud võib-olla kolm patsienti, kes on tulnud otseselt sooviga nikotiinisõltuvusest loobuda. „Ka siis on vestluse käigus välja tulnud hoopis muud probleemid, millest rääkima hakkame,“ ütles Lõokene.

Tema sõnul võivad ärevad ja impulsiivsed inimesed sattuda sõltuvusse kergemini, kuid ühest sõltuvuse põhjusest rääkida ei saa. „Me ei ole leidnud ühtegi geeni, mida saaks nimetada sõltuvusgeeniks. Erinevad geenid võivad mõjutada aju arengut ja seda, kui kergesti inimene sõltuvusse jääb, kuid kokkuvõttes tekib sõltuvus ikkagi aine proovimise ja tarvitamise tulemusena,“ ütles ta.

Lõokese hinnangul on oluline välja selgitada, miks inimene aine tarvitamist alustas. „Esiteks otsitakse naudingut ja selle kaudu paremat toimetulekut ning teiseks püütakse parandada oma enesetunnet. Näiteks nikotiin on stimulant, mis parandab lühiajaliselt tähelepanuvõimet ja erksust ning inimesed tarvitavad seda, sest näevad, et see aitab,“ ütles ta.

Tema sõnul jäävad inimesed aineid tarvitama sageli ka seetõttu, et need aitavad toime tulla kõige sellega, mis meie ümber täna toimub. „Näiteks kogetakse kanepi puhul rahustavat efekti. Või näeme filmides inimest, kes tuleb töölt koju ja võtab klaasi konjakit. Kas see on mõistlik? Ei. Aga inimesed teevad seda ikkagi,“ märkis Lõokene.

„Kas selle taustal on ärevushäire, depressiivne häire või mõni muu põhjus, mille tõttu inimene on otsinud viisi oma igapäevaeluga paremini toime tulla – need on küsimused, mida peame ravis arvesse võtma,“ ütles ta.

Lõokene tõi välja erinevaid sõltuvuse raviviise, märkides et sõltuvuste käsitlemisel kasutatakse maailmas üha enam ka kahjude vähendamise põhimõtet. „Ei saa küll öelda, et alternatiivsed nikotiinitooted oleks siinkohal täiesti ohutud, kuid nende puhul lähtutakse kahjude vähendamise loogikast. Rootsis tarvitab selle tulemusel viimaste andmete järgi tavasigarette ligikaudu 3,7–3,6 protsenti elanikkonnast ning sellel on oluline positiivne mõju rahvatervisele,“ ütles ta.

Lõokese sõnul nähakse täna sõltuvust eelkõige ajutervise probleemina. „Aju tasandil on tegemist haigusega, mille puhul tekivad olulised muutused närviringides. Seetõttu räägime täna aine tarvitamise häirest, mitte sõltuvushäirest – selle üks eesmärke on, et me ei soovi inimesi stigmatiseerida,“ selgitas ta.

Tema hinnangul on oluline mõista, et sõltuvus on progressiivne, krooniline ja ravimatu haigus, mis võib lõppeda surmaga. „Kui inimene soovib sõltuvusest päriselt vabaneda, peab sihiks olema täielik karskus,“ rõhutas Lõokene.

Konverentsil võtsid sõna Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel, Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa, sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, Toompargi Vaimse Tervise keskuse psühhiaater dr Margus Lõokene.

Paneeldiskussioonis „Kuidas kujundada toimiv tubaka- ja nikotiinipoliitika Eestis?“ osalesid Riigikogu liige ja perearst dr Eero Merilind, PERH-i onkoloog-ülemarst ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere, Narva haigla juht Üllar Lanno, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi ning Politsei- ja Piirivalveameti ennetusteenuse omanik Gerli Grünberg. Paneeldiskussiooni modereeris Hannes Hermaküla.

Konverentsi korraldas Riigikogu tubaka, alkoholi ja narkootiliste ainete kahjude vähendamise toetusrühma esimees Eero Merilind.

–

PRESSITEADE
3.06.2026

Päisefoto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa (Foto: Tiit Mõtus)