Viimase aasta jooksul on eriarsti külastanud veidi üle poole Eesti elanikest. Enamik neist on saadud raviga rahul. Tervisekassa ja Emori tehtud uuringu järgi hindab arstiabi kõrgelt 84% vastanutest. Rahulolematus tekib peamiselt arsti vastuvõtule pääsemise kiirusest.
Tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise juhi Liis Kruusi sõnul on Eesti tervishoiusüsteem üles ehitatud nii, et võimalikult palju tervisekaebusi lahendatakse esmatasandil perearsti ja pereõe juures. „Kui inimese tervisemure lahendamiseks on vaja kitsama eriala spetsialisti sekkumist, suunatakse ta eriarstiabi tasandile.”
„Kvaliteetse eriarstiabi pakkumine on aga võimalik tänu võimekatele spetsialistidele, kes iga päev meie Eesti inimeste heaks töötavad. Positiivne on, et suur osa uuringus osalenud patsientidest on hinnanud oma rahulolu eriarstiabi vastuvõtuga heaks. See näitab meie tervishoiutöötajate pühendumust ja professionaalsust,” sõnas Kruus.
Patsiendid, kes jäid oma visiidiga rahule, tõid esile, et eriarst selgitas nende terviseseisundit ja ravivõimalusi arusaadavalt. Keskmisest enam leidsid seda 65+ vanuses mehed ja maapiirkondade elanikud. 71% eriarstiabi visiidil käinutest leidis, et arst kaasas neid ravi- ja hooldusotsustesse nii palju, kui nad soovisid. Kaasamisega jäid enim rahule 65+ vanuses elanikud, vähem 31-49-aastased ning muust rahvusest elanikud.
Siiski oli neid patsiente (37%), kes tõid seoses viimase eriarsti külastusega välja vähemalt ühe probleemi. Varasemast enam tekitas patsientidele probleeme tasuline vastuvõtt (20%). See võib peegeldada 2025. aastal tõusnud eriarsti vastuvõtu visiiditasu kui ka seda, et eriarsti visiidi eest makstakse ise. Samuti märgiti probleemina, et eriarst asub liiga kaugel (14%).
„Tasuline arstiabi annab inimesele valikuvõimaluse ja -õiguse olukorras, kus riikliku süsteemi pakutud vastuvõtuaeg talle ei sobi,” sõnas Kruus ent rõhutas, et ükski Eesti inimene ei jää ilma vajalikust tasuta arstiabist.
Viimase 12 kuu jooksul pääses viiendik (19%) patsientidest eriarsti vastuvõtule seitsme tööpäeva sees, 21% ootas kuni neli nädalat, enam kui pooled (54%) patsientidest ootasid üle kuu.
Ootuspäraselt on rahulolu eriarsti kättesaadavusega tugevas seoses eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega. Kokku on eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega rahul 45% patsientidest. Keskmisest sagedamini ei olnud rahul 50-64-aastased naised, muust rahvusest ning suuremate linnade elanikud.
Kruusi sõnul muutub tavapärase saatekirja kõrval järjest olulisemaks töövahendiks e-konsultatsioon.
„E-konsultatsiooni abil saab tagada, et suurema abivajadusega patsient jõuab eriarsti vastuvõtule kiiremini kui patsient, kelle tervisemure ei ole akuutne. Selline süsteem võimaldab kiirust määrata arsti hinnangu põhjal, kuigi see võib mõnikord erineda patsiendi enda tajust. Samuti saab e-konsultatsiooni kaudu eriarst anda nõu perearstile, mis võimaldab ravida rohkem patsiente esmatasandil ja kasutada tervishoiu ressursse optimaalselt,” sõnas tervishoiuteenuste arendamise juht Liis Kruus.
Viiendik elanikest on vajanud ootamatut abi
Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) on viimase aasta jooksul sattunud 19% Eesti elanikest. Peamiseks pöördumise põhjuseks on ootamatu haigestumine või vigastus (78%). Harvem minnakse EMO-sse perearsti soovitusel (11%), kiirema eriarsti vastuvõtu ootuses (10%) või sooviga pääseda kiiremini uuringutele (7%).
Õhtu- või öötundidel ilmneva ootamatu terviseprobleemiga eelistab suurem osa elanikest (49%) omal käel hakkama saada. Selline eelistus on suurem 18-30-aastaste elanike seas. Vaid 16% vastanutest pöörduks EMO-sse, 12% helistaks perearsti nõuandetelefonile ning 13% kutsuks kiirabi. EMO-sse pöördumist eelistavad sagedamini muust rahvusest, suuremate linnade, Tartu piirkonna ja Virumaa elanikud. Kiirabi kutsuvad tõenäolisemalt eakamad (65+) Eesti elanikud.
Erakorralise meditsiini osakond või kiirabi on mõeldud olukordadeks, kus inimene kahtlustab eluohtlikku seisundit või püsiva tervisekahjustuse ohtu. EMO ootejärjekordade vältimiseks tasub kergema tervisemure korral kaaluda abi otsimist apteegist või perearsti nõuandetelefonilt 1220 – mõlemad on kohad, kust abi saab ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.
Tervisekassa ja Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. Uuringu käigus küsitleti 1274 Eesti elanikku vanuses 18+. Uuringutulemustega saab tutvuda Tervisekassa kodulehel.
–
Tervisekassa
PRESSITEADE
12.03.2026
Päisefoto: Pilt on illustratiivne (allikas: Freepik)