Täna Radisson Blu Olümpias toimunud Mehe Tervise konverentsil „Mees, miks sul lapsi pole?“ ütles psühhiaater Mari-Liis Laanetu, et mehed, kes lapsi ei soovi, on enam kimpus vaimse tervise probleemidega.

Oma ettekande alguses rääkis Mari-Liis Laanetu loo, kuidas ta hiljuti küsis mehelt, kel on lapsed olemas, kuidas mõjutab tema meelest meeste vaimne tervis soovi isaks saada? Mees vastas, et kuidas see üldse meestesse puutub? „See on üks põhjus, et järjest vähem jõutakse lapse saamise otsuseni, kuna seda peetakse naise tööks, naise vastutuseks,“ sõnas Mari-Liis Laanetu.

„Soovi isaks saada mõjutab mehe identiteet ja see, kuidas ta ennast näeb,“ märkis psühhiaater. „Mina räägin oma patsientidega lapsevanem olemisest väga palju. Sage trend on, et laps võiks olla küll, aga ei ole inimest, kellega laps saada. Üksi olemise teema on hästi aktuaalne või nähakse, et partner pole valmis isarolli võtma.“

Mari-Liis Laanetu toob välja, et sotsiaalmajanduslik olukord on samuti tulevaste vanemate jaoks väga oluline, sealhulgas füüsiline tervis ja muidugi vaimne tervis. „Mina seostan kõiki neid aspekte ka vaimse tervisega – kui vaimse tervisega kõik hästi ei ole, siis on see seotud ka sotsiaalmajandusliku olukorra ja enda identiteediga.“

2023. aastal viis Kantar läbi sõeltestide uuringu, millest selgus, et 25% meestel on risk depressiooniks.17% ärevushäire risk, 30% unehäired. Kõrgeimad näitajad olid noorte meeste hulgas, 18-24 aasta vanuste hulgas 40% ning  25-34aastaste seas 31%.

„Kui meestel on depressiivsed sümptomid ja ärevusprobleemid, siis nad ei soovi lapsi saada. See töötab ka vastupidi – need, kes lapsi ei soovi, on kimpus vaimse tervise ja ärevusega. Parema vaimse tervisega ja endaga rahulolevamad mehed soovivad lapsi saada,“ kinnitas Mari-Liis Laanetu.

Psühhiaater selgitas, et kui mees on depressiivne või muul moel endaga pahuksis, siis ta kipub ennast isoleerima ja otsib vähem sotsiaalset kontakti. „Sama on ka paarisuhtes olles – kehv vaimne seisund vähendab emotsionaalset lähendust partneriga ning vähendab seksuaalhuvi. Kui energiat ja tahtmist ei ole, tajutakse ka seksuaalvahekorda koormavana. Uuringute järgi on depressiooni korral meeste sperma kvaliteet oluliselt kehvem.“

„Uuringud näitavad, et mehed, kes on isaks saanud, on enesekindlamad. Nad tajuvad, et nende elu on mõtestatum. Samuti muutuvad mehed empaatilisemaks. Loomulikult vabadus ja spontaansus vähenevad isaks saades, mehe identiteet muutub, suhted muutuvad. On ka riske – lapse saamisel võib mees jääda esialgu kõrvale, tekib isoleerituse tunne nii naisest kui sõpradest. Ka lapsepõlvest käsitlemata traumad võivad aktiviseeruda. Lapse esimesel eluaastal kasvab meestel risk depressiooni haigestuda,“ rääkis Mari-Liis Laanetu.

Ta sõnas oma ettekande lõpetuseks, et vaimse tervise olulisust ei alahinda enam keegi. Dr Laanetu paneb südamele, et noori isasid on ka vaja märgata. „Tuleb küsida, kuidas sul läheb? Isad ei julge hakata oma sünnitusjärgsest depressioonist rääkima. Kui on häda majas, tuleb probleemidega tegeleda.“

Konverentsil esinesid kardioloog prof Margus Viigimaa, endokrinoloog prof Vallo Volke, androloog dr Sven Tennisberg, viljatusravi naistearst dr Kai Haldre, tervisespetsialist Rain Laane, psühhiaater dr Mari-Liis Laanetu, tervishoiuekspert Rain Laane, poliitik ja suhtekorraldaja Janek Mäggi, Pikema Sõpruse Päeva eestvedaja Rain Vääna. Paneeldiskussioonis osalesid Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine dr Elle-Mall Sadrak, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, tervishoiuekspert Rain Laane ja kardioloog prof Margus Viigimaa. Päeva juhis Kristjan Pihl. Konverentsi korraldas SA Eesti Tervise Fond.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007, mille eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.

–

SA Eesti Tervise Fond
PRESSITEADE
5.11.2025

Päisefoto: Pilt on illustratiivne (allikas: Freepik)