Tervisekassa
Pressiteade
16.05.2023

Iga paha tuju ei tähenda veel depressiooni, aga kui paha tuju kestab pikalt ja hakkab elu segama, on õige aeg abi otsida. Kuid kuhu pöörduda ja kas ainus võimalus on oodata kuude kaupa psühhiaatri juurde pääsemist?

Tervisekassa vaimse tervise teemalises taskuhäälingus rääkisid neil teemadel Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse liige ja psühhiaater Peeter Jaanson ning kliiniline psühholoog ja Tervisekassa partnersuhtluse osakonna spetsialist René Randver.

Peeter Jaanson nentis, et inimene tajub oma vaimset seisundit päris hästi. „Kui tunned, et su vaimse tervisega on midagi korrast ära, siis suure tõenäosusega on sul õigus. Näiteks minu poole pöörduvate inimeste sagedasemad kaebused on sellised: ma ei tule enam oma eluga toime, tunnen süümepiinu, et teen asju valesti, olen muutunud närviliseks ning karjun põhjuseta oma laste ja teiste pereliikmete peale, uni on häiritud, olen pinges ja ärevil. Need sümptomid viitavad sellele, et võiks küsida nõu,“ soovitas Jaanson.

Peeter Jaanson nentis, et lõviosa psüühikahäiretega patsientidest moodustavad ärevuse ja depressiooniga patsiendid. „Neid loetakse sellisteks psüühikahäireteks, mille puhul esmane ravi antidepressandiga tagab edu kahel kolmandikul juhtudest. See tähendab, et need inimesed paranevad, kui alustada õige raviga õiges annuses ning ravida piisavalt pika perioodi jooksul. Ülejäänutega pole olukord nii lihtne, nad vajavad kliinilise psühholoogi tuge ja psühhoteraapiat,“ kirjeldas Jaanson.

Ühtlasi rõhutas Jaanson, et varane abiotsimine on väga oluline seetõttu, et inimene ei harjuks oma psüühikahäirega ja ei hakkaks seda pidama oma loomuse osaks. „Mida kauem ravimata häire kestab, seda rohkem see inimesel kinnistub, ta samastub selle häirega. Siis on abi osutamine kallim ja keerulisem.“

Kelle juurde kõigepealt visiit broneerida?
Laialt on levinud arvamus, et vaimse tervise mure korral peab esmalt pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole, kuid tegelikult ei pea nemad olema sugugi esimesed abiandjad. René Randver rõhutas, et igasuguse tervisehäda korral tasub kõigepealt pöörduda oma perearsti või -õe poole või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. „Julgustan seda tegema, sest aina rohkem perearste oskab vaimse tervise teemal nõu anda ja jõuda esmase diagnoosini, samuti saavad nad konsulteerida psühhiaatritega,“ selgitas Randver. Ka veebilehekülg peaasi.ee on tänuväärne abimaterjal, sest seal saab lisaks nõuannete lugemisele täita mitmesuguseid vaimse tervise küsimustikke, näiteks emotsionaalse enesetunde küsimustik, tööstressi ja koolistressi test jne. Kui vastused viitavad mingisugusele psüühikahäirele, siis ongi see märk sellest, et võiks ühendust võtta perearsti või -õega.

Klaabu teeb vaimse tervise abi kättesaadavamaks
Selleks, et psühhiaatrite ja perearstide koostööd tõhustada ning seeläbi parandada vaimse tervise abi kättesaadavust, kutsus Eesti Psühhiaatrite Selts 1. oktoobril 2021 ellu Klaabu projekti. Eesmärk on saavutada õigesti organiseeritud patsiendi teekond perearsti ja -õe ning psühhiaatri vahel, kuna just nemad töötavad paljude psüühikahäirete, sh ärevuse ja depressiooni ravimisel üheskoos. Projektiga alustati viies Kagu-Eesti maakonnas, 2022. aasta suvel lisandus Pärnumaa ja sügisel Viljandimaa. Järgmise paari aasta jooksul tahetakse laieneda Virumaale ja mujale Põhja-Eestisse, samuti võtta fookusesse laste ja noorukite vaimne tervis, sest seni on Klaabu keskendunud täiskasvanud patsientidele.

„Vaimse tervise probleeme on sedavõrd palju, et psühhiaatrid kõiki aidata ei suuda. Klaabu eesmärk on parandada perearstide ja psühhiaatrite koostööd, nii et patsient satuks õigel ajal õige spetsialisti juurde. Kerge ja mõõduka psüühikahäirega inimesed peaksid saama esmast abi just perearstilt või -õelt,“ rõhutas Jaanson.

Oma patsiendi aitamiseks saab perearst psühhiaatriga kokku leppida e-konsultatsiooni, aga kiiretel juhtumitel, kui abivajaja istub perearsti kabinetis ja too tunneb, et oleks kohe psühhiaatri nõu vaja, siis võib ka helistada. „Kui toetame perearste ja aitame neil teadmisi värskendada, siis hakkame perearstidega järjest enam n-ö ühist keelt rääkima, perearstil kaob hirm ise ravi alustada, sest ta teab, et saab alati psühhiaatriga nõu pidada,“ kirjeldas Peeter Jaanson perearstide ja psühhiaatrite koostööd. Võrus töötav Jaanson saab oma kogemusest kinnitada, et Klaabust on tõesti kasu olnud. „Kontakt perearstide ja -õdedega on oluliselt paranenud: tehakse palju rohkem e-konsultatsioone, samuti helistatakse, et nõu küsida nii ravi kui ka korraldusliku poole kohta. Nii et kokkuvõttes jõuavad patsiendid kiiremini abiandjateni,“ sedastas Peeter Jaanson.

Kas vaimse tervise probleemid on viimase aja trend?
Psüühikahäired on esinenud kogu aeg, lihtsalt praegu osatakse neid rohkem märgata ja ka teadmisi on enam. „Mõnda aega tagasi arvati, et aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) on lastehaigus ja täiskasvanuks saades see möödub. Nüüd on teada, et paljudel ATH diagnoosiga lastel ei kao ATH ka täiskasvanuks saades,“ mainis Peeter Jaanson.

René Randver nentis, et üks põhjus, mis vaimse tervise teemal aina rohkem räägitakse, on meid ümbritsev keskkond. „Ühiskonnas on majanduse keerulise olukorra ja Ukraina sõja tõttu palju ärevust ja stressi. Inimeste vastupanuvõime stressile on väga erinev, aga stressiga hakkamasaamise oskusi on võimalik õppida,“ kinnitas Randver ja jagas ka soovitusi. „Ole füüsiliselt aktiivne, toitu mitmekülgselt ja tervislikult, maga korralikult, suhtle teiste inimestega, otsi positiivseid emotsioone. Kui mõtled neile teemadele aeg-ajalt sellest vaatenurgast, kuidas saaks mõnes valdkonnas midagi enda heaks veidi rohkem teha – sest kõike polegi võimalik sajaprotsendiliselt täita – siis on päris hästi.“

Allikas: Tervisekassa, 16.05.2023