Blogi

Depressioon

30.01.2017

Meil kõigil on halvemaid ja paremaid päevi, kuid depressioonis inimese päevad on kõik ühtviisi rõõmutud ning nii pikka aega järjest.

Depressioon on üsna levinud kaebus. Selle all kannatab elu jooksul koguni 15 protsenti inimestest, kusjuures naistest kogeb depressiooni lausa iga neljas.

Depressiooni puhul ei saa välja tuua ühte selget tekkepõhjust, vaid selle tekkimist mõjutavad mitmed tegurid. Bioloogiliselt on neuroteadlased depressiooni teket selgitanud nii, et depressiooni puhul ei toimi ajus kõik vajalikud ained nii nagu nad peaksid.

Mõned inimesed on oma olemuselt suuremad muretsejad ning neid mõjutavad rasked läbielamised, negatiivsed elusündmused ja ebastabiilne igapäevaelu (näiteks pidev rahamure, raskused tööl, kiusamine koolis) nii, et võibki välja areneda depressioon. Samuti soodustavad depressiooni kujunemist rasked kehalised haigused, narkootikumide ja alkoholi tarvitamine.

 

Kuidas kurvameelsust ennetada?

Kindlasti saab seda ennetada tervisliku elustiiliga. Hoolitse selle eest, et iga päev liigutaksid ennast aktiivselt vähemalt 20 minutit, et saaksid oma unevajaduse täis magada, toituksid mitmekülgselt ja viibiksid ka igapäevaselt õues. Mõnuainetest nagu tubakas, narkootikumid ja alkohol tuleks kindlasti hoiduda.

Õpi toime tulema stressiga ja viljakalt probleeme lahendama. Hoia korras lähisuhted ja leia iga päev aega iseendale. Luba endale puhkust. Pane tähele, kui sinu lähedane on pidevalt rusutud meeleolus ja aita tal vajadusel abi otsida.

Abi tuleb otsida siis, kui psüühiline seisund on püsivalt muutunud – oled koguaeg kurb ja murelik. Vältimatult tuleb abi otsida siis, kui pähe on tükkinud enesetapumõtted.

Kui sul on hea suhe oma perearstiga ja tal on kogemusi depressiooni ravimisega, võid pöörduda tema poole. Kiiret esmast abi saab kriisiabist või valvepsühhiaatrilt.

<<Tagasi blogisse