Artriit ehk liigesepõletik võib tekkida nakkuse, reuma, ainevahetushäire või vigastuse tagajärjel. Põletik tekitab liigestes sagedast valu ja jäikust, mis peale pikemat paigalolekut raskendab liikuma saamist. Artriit võib kimbutada igas vanuses, ka lapseeas.
Liigesepõletiku algusjärgu sümptomid ei pruugi olla sellele haigusele üldse omased. Uimasus, vähenenud füüsiline aktiivsus ja kehv isu ei viita küll otseselt artriidile, aga kui inimene hakkab lonkama, tal esinevad gripilaadsed sümptomid või tekib valu koos püsiva paistetusega liigese ümber, siis võib kahtlustada artriiti. Sagedamini haigestuvad põlve-, randme- ja hüppeliigesed.
Kõige sagedasemaks artriidi vormiks on osteoartriit – liigesekõhre kulumine. See mõjutab erinevas vanuses inimesi, kuid sagedamini eakaid naisi. Haigus algab enamasti pärast 40ndat eluaastat ning progresseerub aeglaselt läbi kogu elu. Ravi eesmärgiks on vaigistada valu, vähendada põletikku ja säilitada või parandada liigesefunktsiooni, mis võimaldab vältida operatsiooni või lükata seda edasi kaugemasse tulevikku.
Ligi 1%-l Eesti elanikkonnast esineb reumatoidartriit – liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Valdavalt haigestutakse 20-50 aastaselt, naised sagedamini kui mehed. Haigus on pikaajaline ja krooniline, selle tagajärjel hävivad liigesepinnad ning liigeste töövõime väheneb. Reumatoidartriiti ei suudeta välja ravida ja pikema aja jooksul tekkivad moondumised võivad viia invaliidistumiseni.
Naha ja küünte psoriaas võib põhjustada psoriaatilist artriiti. Enamasti algab haigus valuga üksikutes liigestes. See artriidivorm avaldub 10-40%-l psoriaasihaigetest ja 1-2%-l kogu rahvastikust, seejuures mehed ning naised haigestuvad võrdse sagedusega.
Käsimüügis saada olevad valuvaigistid aitavad leevendada artriidi vaevusi ning alandada põletikku. Valu püsimise või ägenemise korral tuleb tingimata pöörduda arsti poole, kes otsustab milliseid ravimeid ja raviskeemi valida ning millal füsioteraapia abi kaasata.
Artriidi täpsed tekkepõhjused on teadmata. Ennetada aitab vaid tervislik eluviis, liigse kehakaalu alandamine ja regulaarne liikumine.