Terviseministri Riina Sikkuti kohtumisel Eesti Arstide Liidu presidendi dr Jaan Süti ja peasekretäri Katrin Rehemaaga oli teravaima probleemina kõne all tervishoiutöötajate puudus.
Ühiselt tõdeti, et tervishoiutöötajate motivatsiooni hoidmiseks ja järelkasvu kindlustamiseks on vaja leida kiirelt lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Minister Sikkut maailma terviseassambleel 23. mail 2023. Foto: Sotsiaalministeerium
Riina Sikkuti sõnul tuleb leida tervishoiule juba lähiaastatel lisaraha, sest muutuvate töövormide ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu ei piisa enam sotsiaalmaksust olemasoleva süsteemi samal tasemele üleval hoidmiseks, rääkimata arendusvajaduste katmisest. 2025. aastal lõpeb ka koroonakriisiga toimetulekuks antud tähtajaline lisarahastus.
Meie tervishoiu väärtuslikem ressurss on pühendunud tervishoiutöötajad.
„Meie tervishoiu väärtuslikem ressurss on pühendunud tervishoiutöötajad,” ütles minister. “Tervishoiu rahastamisele jätkusuutliku lahenduse leidmine on oluline eeldus selleks, et anda meie tulevastele tervishoiutöötajatele kindlustunne oma tuleviku sidumiseks Eesti tervishoiusüsteemiga. See eeldab, et panustame ka riigi poolt tervishoidu senisest rohkem.”
Ka meie patsiendid vajavad kaasaegse ravi võimalust
Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt tõdes, et meditsiin areneb kiiresti ning ka meie patsiendid vajavad moodsat diagnostikat ja uusi ravimeid.
“Me ei saa ajast maha jääda, ka Eesti patsiendid vajavad tänapäevast diagnostikat ning uusimaid efektiivseid ravimeid,” märkis dr Sütt. “Noored arstid soovivad neile parimat abi anda ja erialaselt areneda, see motiveerib neid ka meie tervishoiusüsteemis töötama.” Dr Sütt lisas, et riigi ülesanne on niisugused tingimused luua ja selleks on vaja viia tervishoiu rahastamine vähemalt Euroopa keskmisele tasemele ehk 10 protsendini SKPst.
Tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,3 miljonit eurot
Sotsiaalministeeriumi tellimusel käesoleva aasta mais valminud analüüsist selgus, et 2025. aastal on Tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,3 miljonit eurot ja lisarahata hakkab puudujääk aasta-aastalt kiiresti kasvama. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemist ja ebavõrdsuse süvenemist aitaks ära hoida vaid riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine. Tervisekassa eelarve puudujäägi katmise asemel eraravikindlustuse laiendamine suurendaks ebavõrdsust ja ebaefektiivsust Eesti tervisesüsteemis.
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemist ja ebavõrdsuse süvenemist aitaks ära hoida vaid riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine.
Tervisekassa tulud kasvavad aastatel 2023-2040 keskmiselt 3,2% aastas, samas kui kulud kasvavad 5% aastas. Ainuüksi rahvastiku vananemise ja tervishoiuteenuste kallinemise tõttu ulatub puudujääk 2040. aastaks miljardi euroni (1,4% SKPst).
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemist ja ebavõrdsuse süvenemist aitaks ära hoida vaid riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine.Foto: Sotsiaalministeerium, Regionaalhaigla
Tervisekassa tulud ja kulud 2023-2040
- tulud – 3,2% aastas
- kulud – 5% aastas
- puudujääk 2040.a – ligi miljard eurot
Seni on Tervisekassa eelarvet hoitud tasakaalus tähtajaliste lisarahastuste abil. Viimane suur rahastusmuudatus toimus 2017. aastal, kui hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest. Teine suurem muudatus tehti 2020. aastal, kui otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks, mis aitas hoida eelarvet tasakaalus, kuid lõpeb 2025. aastaks.
Terviseminister Riina Sikkut esitab ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks valitsuskabinetile novembris 2023.
Eva Lehtla, Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakond