Tervisekassa nõukogu kinnitas uue arengukava aastateks 2026–2029. Selle peamine eesmärk on, et Eesti inimesed elaksid tervena kauem ja saaksid kvaliteetset arstiabi õigel ajal ning õiges kohas. Arengukava keskendub sellele, et tervishoiusüsteem tuleks paremini toime vananeva rahvastiku ja kasvava ravivajadusega, hoides samal ajal süsteemi tulud ja kulud tasakaalus.
Tervisekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on uue arengukava olulisemad märksõnad digiarendused ja andmepõhisus, perearstiabi tugevdamine ning eriarstiabi rahastamise osaliselt tulemuspõhiseks muutmine.
Lähiaastate suur väljakutse on Tervisekassa eelarve puudujäägi vähendamine, millega on juba algust tehtud.
„Kui ma aasta tagasi sotsiaalministrina ametisse asusin, oli Tervisekassa seisus, kus 2028. aastaks on kõik reservid otsas. 2025. aasta kahjumiks oli eelarves planeeritud 167,6 miljonit eurot,“ ütles minister. „Juhatuse ja nõukogu pingutuste tulemusel oli puudujääk 75 miljoni võrra väiksem, ehkki arstiabi kättesaadavus inimestele jäi samaks. Praeguste prognooside järgi jätkub Tervisekassa reservidest 2030. aastani, mis annab organisatsioonile lisaaega vajalikeks muudatusteks. Seda kõike aitab ellu viia see, et oleme Tervisekassa juhtimise muutnud oluliselt tugevamaks ja läbipaistvamaks.“
Tervisekassa arengukaval on kolm peamist eesmärki.
Esiteks peab tugev ja kvaliteetne esmatasand olema inimesele lähedal ja kättesaadav. See tähendab, et perearsti meeskonnad lahendavad suurema osa tervisemuredest ning inimesed saavad vajalikku abi võimalikult kiiresti ja neile sobival moel – kas perearstikeskuses kontaktvastuvõtuna, telefoni või e-kanalite kaudu. Edaspidi peaks enamik elanikkonnast olema seotud tervisekeskustega, kus töötavad eri valdkondade spetsialistid koos. Inimesed peavad saama esmatasandil rohkem abi ka vaimse tervise ja eluviisihaiguste osas. Seda kõike toetab tervisetulemite põhine töölaud ja ühine terviseplaan nii patsiendile kui ka ravimeeskonnale.
Teiseks on eesmärk siduda rahastamine järjest enam ravi kvaliteedi ja tulemustega ning toetada inimeste teadlikku panust oma tervisesse. Praegu tasutakse suuresti iga visiidi ja protseduuri eest eraldi. Edaspidi seotakse rohkem rahastamisest sellega, kas inimese tervis tegelikult paraneb. Suurenema peaks erinevate tervishoiuteenuste osutajate omavaheline koostöö ja e-konsultatsioonide hulk. Vaadatakse üle põhimõtted, millised teenused peavad inimestele jääma kodulähedasteks ja millised peaksid koonduma kompetentsikeskustesse. Arvestama hakatakse patsiendi enda hinnangut ravitulemusele.
Kolmandaks pööratakse suuremat tähelepanu terviseandmete turvalisusele ja lihtsasti kasutamisele. See tähendab, et terviseandmed oleks nii inimesele endale kui ka tervishoiuteenuste osutajatele võimalikult hästi kättesaadavad. Eesmärk on, et arstidel kuluks vähem aega info otsimisele ja dokumenteerimisele ning rohkem aega patsiendiga tegelemisele. Ühtlasi toetavad lihtsasti kasutatavad terviseandmed raviotsuseid ja teadustööd ning võimaldavad paremini hinnata raviraha sihipärast kasutamist.
Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe sõnul on arengukava fookuses Eesti inimene. Arengukava annab sihi, kuidas esmatasandit tugevdades haiguseid ennetada, varem avastada ja kontrolli all hoida. „Inimese jaoks peab süsteem olema lihtne ja arusaadav. Õigel tasemel arstiabi peab olema kättesaadav õigel ajal ja õiges kohas. Inimesel peab olema maksimaalne võimalus teha teadlikke valikuid ja osaleda aktiivselt raviprotsessis, mida raviteekonnad peavad toetama,“ ütles ta.
„Arengukava toetab ka eesmärki liikuda targalt eelarve tasakaalu suunas. See eeldab kriitilist hinnangut sellele, millises ulatuses on võimalik teenuseid targalt optimeerida ning kas, millal ja kui palju on vaja tervishoidu täiendavalt rahastada,“ täiendas Lahe.
Lahe sõnul on arengukava valminud tänu pikkadele ja sisukatele aruteludele erinevate osapooltega. “Kuigi Tervisekassa arengukava seab sihid ette mitmeks aastaks, ei ole tegemist kivisse raiutud dokumendiga. Vajalikke tegevusi täiendatakse ja täpsustatakse vastavalt uutele teadmistele koostöös partneritega,” võtab Lahe kokku arengukava arutelud.
Arengukava koostamisel on arvestatud nii Eesti kui ka rahvusvaheliste andmete ja trendidega. Eestis pakutakse tänapäeval maailmatasemel ravi. Eesti tervishoiu tugevus väljendub eelkõige viimastel aastatel toimunud kiires arengus ja süsteemi võimes uusi lahendusi kasutusele võtta. Rahvastiku tervisenäitajate paranemine on olnud kiire, oodatav eluiga on kasvanud ja välditav suremus vähenenud. Samal ajal paistab Eesti rahvusvaheliselt silma digitervise arengu ning vähi sõeluuringute osalusmäärade paranemisega.
Kõigele vaatamata on tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, arvestades piiratud eelarvelisi vahendeid ja vananevat rahvastikku. Peamine eesmärk jääb siiski samaks: tagada, et Eesti inimesed elaksid tervena kauem ning saaksid vajadusel abi õigel ajal ja õiges kohas.
Arengukava täielik tekst on kättesaadav Tervisekassa kodulehel.
–
Tervisekassa
PRESSITEADE
27.04.2026
Päisefoto: Tervisekassa