Blogi

9 levinud valevõtet esmaabis

17.04.2017

Õige ja õigeaegne esmaabi võib päästa inimese elu ning vältida õnnetusega tekkinud probleemi süvenemist. Paraku levivad järjekindlalt valevõtted, mille kasutamine võib kannatanu olukorda hoopiski halvendada.

Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Ellen Sternhof selgitab, milliseid rahvatarkustena levivaid võtteid ei tohiks esmaabis kindlasti kasutada:

  • Põletushaavale, sh päikesest põlenud seljale ei määrita hapukoort, sest see rikneb kuumaga ja võib tekkida haavas põletiku.
  • Põletushaavale ei tohi panna soola, õli ega mett. Raviks piisab Burhshieldi geelist.
  • Ühtegi haava ei tohi määrida joodiga, sest paljud inimesed on selle suhtes allergilised ning jood kõrvetab haava servu ja takistab haava paranemist.
  • Ühelegi haavale ei tohi panna mulda.
  • Rästiku hammustushaava ei tohi välja lõigata või välja kõrvetada. Kui said rästikult hammustada, siis võimalusel ära ennast liiguta, vaid kutsu endale abi.
  • Umbses ruumis minestanud inimest pole vaja hakata ruumist välja tirima või jalgele tõstma. Las ta lamab veidi. Hea, kui tõsta tal jalad lamades veidi kõrgemale.
  • Kui inimesel tekib krambihoog, pole samuti vaja hakata teda värske õhu kätte tirima või sundida jalgu alla võtma. Pea alla tuleks asetada kasvõi kott (et ta pead krambihoo ajal ära ei lööks), keerada inimene külili ning kutsuda kiirabi.
  • Ärapõrutatud koha peale paistetuse alandamiseks pole vaja panna kapsalehte. Valu tuleks leevendada külma peale panemisega ning luumurru kahtluse korral minna EMOsse.
  • Kui inimesel on palavik, siis ei tohi teda mässida tekkidesse, vaid vastupidi – katta võimalikult kergelt.

<<Tagasi blogisse