Linnapuukide uuringu esimene etapp ehk puukide korjamine linnade haljasaladelt on läbi saanud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadurite esmasest kokkuvõttest puukide levimuse kohta selgus, et puuke võib kohata pea kõikides linnaparkides ja terviseradadel.
Linnapuukide uuringu raames viisid 24.maist 8. juunini TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid läbi puugikorje Eesti linnade rohealadelt. Sel ajavahemikul külastati 47 linna ning kokku käidi 51 haljasalal. Uurijad „surfasid“ selle aja peale läbi 55 750 m2.
Linna rohealadelt korjati paari nädalaga kokku 2825 puuki. Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk, aga leidus ka laanepuuke.
Rohkelt puuke leiti Valgast, Võhmast, Kärdlast ja Tõrvast
Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk, aga leidus ka laanepuuke.
Keskmine puukide levimus 100 m2 kohta on 5,65. Neid haljasalasid linnades, kus puuke leidus 100 m2 kohta rohkem kui kümme, oli kokku kaheksa.
Kõige kõrgema levimusega oli Valga Priimetsa terviserada, kust leiti 26,63 puuki 100 m2 kohta. Rohkelt puuke leiti ka Võhma kettagolfi rajalt, Kärdla Linnapargist ning Tõrva terviserajalt.
„Peamiselt korjasime puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ning kettagolfi radadelt. Linnade keskpargid tavaliselt puugikorjeks ei sobinud, sest muruplatsid on tihedalt ja madalalt niidetud, põõsastikke esineb vaid vähesel määral või puuduvad need üldse ning kuivanud lehed on korralikult ära koristatud,“ selgitas TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadur Maria Vikentjeva. „Taoliste kohtade heaks näiteks on Haapsalu linnuse territoorium ja Kilingi-Nõmme kesklinna park, kust puugikorje ei toonud ühtegi puuki,“ lisas ta.
Peamiselt korjasime puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ning kettagolfi radadelt.
Puugikorjeks sobivate kohtade valik lähtus projekti eesmärgist. Välja valiti need Eesti linnades asuvad avalikud rohealad, mida inimesed aktiivselt külastavad, et puuke saaks korjata kohtadest, mis vastavad inimeste käitumisharjumustele.
Linnapuukide suhtes uuriti ka vabaõhu spordiala kettagolfi radasid. Koos kettagolfi populaarsuse kasvuga kasvab ka inimeste aktiivsus rohealadel. Ning nagu näitas linnapuukide uuringu korje tulemus, kasvatab see omakorda puugihammustuse saamise ohtu.
Võib öelda, et Eesti linnade pargid on enamasti hästi hooldatud ning puugioht on neis suhteliselt madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad ning eriti rohkelt leidub puuke üle haljasalade sissetallatud radadelt.
Haigusi kandvate linnapuukide uuring tuleb sügisel
2023. aasta linnapuukide uuringu eesmärk oli välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas. Linnapuukide uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid. Need tulemused selguvad eeldatavasti 2023.aasta sügisel.
2020. aastal avastati haigusi 55% puukidest
Kõige rohkem nakatunud puuke leiti 2020.a Tartu-, Harju- ja Viljandimaalt. Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt (39%). Joonis: TAI
2020. aastal toimunud üle-eestilise puugiuuringu tulemusena kaardistati puukide levialad ning analüüsiti puukidel esinevaid haigustekitajaid. Haigustekitajate uuringus kasutati kodanikuteaduse projekti raames puugipanka saadetud puuke. Tänu inimeste panusele, oli võimalik koguda lühikese perioodi jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta.
Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimisse sattus 3559 puuki ehk umbes 55 protsenti puugipanka saadetud puukidest. Analüüsipiir iga maakonna kohta oli vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda. Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostati juhuvalimid lähtudes neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu.
Linnapuukidel levinud haigustekitajad
62% inimese naha seest 2020.a leitud puukidest oli nakatunud mõne bakteri või viirusega. Joonis: TAI
Puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes. Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidest. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valgamaalt ja Tartumaalt saadetud puukidelt.
Haigust kandvate linnapuukide osakaal 2020.a
- Puukrikketsioons – 35%
- Puukborrelioos – 28%
- Puukentsefaliit – 2-l puugil
Puukborrelioosi tekitajaid Borrelia burgdorferi s.l., leiti 28 protsendil uuritud puukidelt. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks.
Vaid kahel puugil 3563-st tuvastati puukentsefaliidi viirus, üks neist leiti Hiiumaalt ning teine Võrumaalt.
Üksik- ja mitmiknakkusega puugid
220. aasta haigustekitajate uuringu käigus tuvastati, et 62 protsenti inimese naha seest leitud puukidest oli nakatunud mõne bakteri või viirusega. Ühe haigustekitajaga oli 40 protsenti uuritud puukidest. Nakatunud puukidest kolmandik oli mitmiknakkusega ehk neilt tuvastati rohkem kui üks haigusetekitaja.
Puukide uurimise alguseks TAI-s loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”.
Rohkem infot puukide levimuse kohta Eesti linnade rohealadel leiad SIIN.
Valdo Jahilo, TAI kommunikatsioonikeskuse juht
