Sel nädalal tähistatakse üle maailma immuniseerimisnädalat. Sel puhul teeme väikese ülevaate vaktsineerimisest, nii tasulisest kui ka sellest, millised vaktsiinid on meil nö tasuta.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel päästetakse igal aastal tänu vaktsineerimisele 2-3 miljonit inimelu. Tõhusama immuniseerimisega saaks päästa veel 1,5 miljonit. Tänu vaktsineerimisele ei ole enamik arenenud maade elanikest kogenud haiguspuhangute laastavat mõju. See aga ei tähenda, et viirused oleksid ohutumaks muutunud.

Alustuseks Terviseameti ülevaade üle-eelmise nädala kohta, info riikliku immuniseerimiskava kohta leiad artikli teises pooles.

Grippi haigestumine kasvas

Aasta 15-l nädala jooksul lisandus 202 gripi ja 1726 COVID-19 juht. Kokku haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3184 inimest, kellest 38,4% olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 39% võrra, grippi haigestumine kasvas 34% võrra eelmise nädalaga võrreldes.

Grippi haigestunutest olid pea pooled ehk 44,6% kuni 15-aastased lapsed. Terviseameti hinnangul saab ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise haigestumise intensiivsust hinnata keskmiseks, kuid gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 26 patsienti. Hooaja algusest on kokku gripi tõttu hospitaliseeritud 1247 inimest. Neist 68,4% on olnud üle 50-aastased, kuni nelja-aastased lapsed moodustavad 16,2%.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 61 inimest vanuses 9-97.

COVID ei taandu

Nimetatud nädala jooksul kinnitati 1726 COVID-19 juhtu. Seejuures on haigestumine suurenenud pea kõikides vanusrühmades. Kokku registreeriti 63 uut nakatunud klienti, mis moodustas 3,65% kõigist selle nädala haigusjuhtudest. 20. aprilli seisuga oli haiglas 139 COVID-19 patsienti, kellest 63 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Üle-eelmise nädala jooksul suri seitse COVID-19 patsienti vanuses 65-88 ja neil kõigil olid rasked kaasuvad haigused.

Mis on riiklik immuniseerimiskava?

Eestis riikliku immuniseerimiskava (RIK) eesmärgiks on tagada eelkõige laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine. Terviseamet rõhutab oma veebis, et piisava suure elanikkonna vaktsineerimistega loodetakse saavutada kollektiivse immuunsuse väljakujunemine, s.t et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte.

Eestis vaktsineeritakse tasuta eelkõige lapsi ja noorukeid järgmiste raskete nakkushaiguste vastu:

tuberkuloosi,
B-viirushepatiidi,
rotaviirusnakkuse,
difteeria,
teetanuse,
läkaköha,
punetiste,
leetrite,
mumpsi,
lastehalvatuse,
HPV,
b-tüübi hemofiilusnakkus.

Laste vaktsineerimine immuniseerimiskava järgi on vanematele tasuta.

Täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu toimub kava kohaselt iga kümne aasta tagant. Samuti vaktsineeritakse gripi hooaja alguses gripi riskirühmi: üle 60-aastaseid; lapsi alates kuuendast elukuust kuni seitsmeseks saamiseni; rasedaid ning vanemaid lapsi, kel on suurem risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus). Gripivastane immuniseerimine tagatakse ka sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja erihoolekandeteenuse ning kogukonnas elamise teenuse saajatele.

Gripivaktsiin on kättesaadav ka kõikidele teistele elanikkonna rühmadele, kuid neil tuleb selle eest ise tasuda. Vaata lisaks: Riiklik immuniseerimiskava SIIN.

Terviseamet on kenasti välja toonud ka viirushaigused, mille vastu meil tasuta või tasu eest vaktsineerida saab.

TASUTA

B-viirushepatiit — RIK kava alusel tasuta

Mis on B-viirushepatiit? Tegemist on B-hepatiidi viiruse (HBV)põhjustatud maksapõletikuga. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise või maksavähi. B-hepatiidi viirus on väga nakkav ning levib: vereülekannetega, süstalde korduvkasutamisel, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastustel, mikrotraumade korral verega saastunud olmeesemete kasutamisel (hambaharjad, habemeajamise aparaadid); emalt vastsündinule; seksuaalsel teel.

COVID-19 — tasuta

COVID-19 vastu saavad tasuta vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates viiendast eluaastast.

Difteeria —RIK kava alusel tasuta

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigus võib lõppeda surmaga.

Hib-nakkus — RIK kava alusel tasuta

Mis on Haemophilus influenzae tüüp b ehk Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja.

Inimese papilloomiviirus — RIK kava alusel tasuta

Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus on väga laialt levinud ja väga suur osa inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV-tüvega. Suurem osa HPV-tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt genitaalkondüloomid). Osad papilloomiviiruse tüübid võivad aga põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku ja peenisevähk ning vähieelsed seisundid) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk).

Leetrid – lastele RIK kava alusel tasuta

Leetrid on väga nakkav viiruslik lööbeline nakkushaigus ja levinud üle maailma. Leetrid võivad kulgeda raskes vormis, mille sagedasteks tüsistusteks on kopsu-, keskkõrva- või ajupõletik.

Läkaköha — lastele RIK kava alusel tasuta

Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka saja päeva köhaks.

Mumps — RIK kava alusel tasuta

Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis avaldub palaviku ja valuliku tursena peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele.

Poliomüeliit — RIK kava alusel tasuta

Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi on viiruslik nakkushaigus, mis väljendub lihaste halvatusena.

Rotaviirusenteriit — RIK kava alusel tasuta

Rotaviirusenteriit on viiruslik soolenakkus.

Tuberkuloos — RIK kava alusel tasuta

Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolestikku jm.

Teetanus — RIK kava alusel tasuta

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide teke. Õnnetusjuhtumite jms puhul tehakse teetanusevastane süst erakorralise meditsiini osakonnas.

TASULISED

Marutõbi — tasuline, v.a erakorralisel juhul

Loomaründejärgne marutõvevastane süst tehakse erakorralise meditsiini osakonnas. Vältimatu abi korral tehtavad vaktsineerimised on tasuta.

Marutõbi on kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad nakatuda ka loomad. Loomade haigust nimetatakse marutaudiks.

A-viirushepatiit — kõigile tasuline

Mis on A-viirushepatiit? Maksapõletik ehk kollatõbi, mille põhjuseks on nakatumine A-hepatiidi viirusega (HAV), mis paljuneb maksakoes ja kahjustab seda. A-viirushepatiidi vastast ravimit ei ole.

Jaapani entsefaliit — tasuline

Jaapani entsefaliit on viirus, mis võib põhjustada ägedat palavikku ning meningiiti (ajukelmepõletik) ja entsefaliiti (ajupõletik).

Kollapalavik —tasuline

Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka.

Koolera — tasuline

Koolera on üks vanadest ja hästi teada eriti ohtlikest nakkushaigustest.

Kõhutüüfus – tasuline

Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega haigus, mida põhjustab salmonellabakter.

Meningokoki-nakkus — tasuline

Meningokoki-nakkus on õhus kergesti leviv piisknakkus. Nakatumise korral võib haigestumine sõltuvalt raskusastmest lõppeda haigestunu surmaga.

Pneumokoki-nakkus — tasuline

Pneumokoki-nakkus põhjustab ägedat keskkõrva-, põskkoopa- või kopsupõletikku, aga ka veremürgistust ja ajukelmepõletikku.

Puukentsefaliit – tasuline

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haigus võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi (nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused jm).

Tuulerõuged — tasuline

Tuulerõuged on laialt levinud villilise nahalööbega viiruslik nakkushaigus.

Vöötohatis — tasuline

Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega, mis säilib organismis varjatud olekus ja taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel inimestel. Viirus tekitab närvivalu ja nahalöövet erinevates kehapiirkondades.

Otsustusõigus on igal täiskasvanul

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Lapse eest teeb otsuse tema vanem või seaduslik esindaja. Otsuse tegemiseks vajalikku infot saab vaktsineerimisteenust osutavalt tervishoiutöötajalt (näiteks perearstilt või koolitervishoiuteenuse osutajalt).

Eestis saadaolevad vaktsiinid jagunevad kaheks. Osa neist kuuluvad riiklikku immuniseerimiskavva ning on seal ettenähtud ajal tehtuna tasuta. Ülejäänuid teostatakse arsti soovitusel või inimese enda soovil ning need on tasulised. Paljusid tasulisi vaktsiine vajab inimene eelkõige soojale maale puhkama sõites.

Enne vaktsineerimist kontrollitakse inimese tervist ja tehakse kindlaks võimalikud vastunäidustused. Nende leidmisel vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi.

Vaktsineerivad asjatundjad

Hooaja algusest on kokku gripi tõttu hospitaliseeritud 1247 inimest. Neist 68,4% on olnud üle 50-aastased, kuni nelja-aastased lapsed moodustavad 16,2%.

Kaitsesüste teevad arstid või õed, kes on läbinud vastava koolituse. Oma nimistu patsientidele korraldab vaktsineerimise perearst või –õde, kooliealistele lastele ja noorukitele aga koolitervishoiuteenuse osutaja. Vaktsineerimisega tegelevad ka ambulatoorsed keskused (nakkus- ja reisimeditsiini kabinetid, naistenõuandlad) ning erapraksised.

Pärast vaktsineerimist tehakse vastav sissekanne digitaalsete terviseandmete juurde ning ka immuniseerimispassi. Viimane jääb patsiendile ning see tuleks alati vaktsineerima minnes kaasa võtta. Immuniseerimispassi võib vaja minna ka reisidel või välisriiki õppima või tööle minnes.

Rahastamine

Immuniseerimiskava täitmist ja vältimatu abi korras antavaid vaktsiine rahastatakse alates 01.01.2019 Tervisekassa (sinnani sotsiaalministeeriumi) kaudu riigieelarvest.

Koolitervishoiuteenuseid rahastab (sh vaktsineerimised) samuti Tervisekassa, kes sõlmib lepingud tervishoiuteenuse osutajatega.

Kaitsesüste pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkus- ja reisimeditsiini kabinettides) ja erapraksistes vaktsineeritakse vastavalt nende hinnakirjale ning selle eest maksab patsient.

Immuniseerimiskava ja vältimatu abi väliste vaktsiinide tegemise eest tuleb tasuda patsiendil (või kokkuleppel patsiendi tööandjal). Tööandja rahastab vaktsineerimist aladel, kus tööüleannete täitmisega käib kaasas oht puutuda kokku nakkushaigustega.

Immuniseerimiskava raames vaktsineerimine oma perearsti juures on tasuta, eraldi visiiditasu ei ole.

Vaata, millal peaksid end vaktsineerima

Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) infektsioonikontrolli teenistus on Facebookis avaldanud ilusa ja selge skeemi täiskasvanute vaktsineerimise ajakavast. Pikemalt ja põhjalikumalt saab vaktsineerimisest lugeda ka Kliinikumi kodulehel SIIN.