Eesti mees hoidub enamasti arstidest viimase võimaluseni. Eriti hirmutav aga tundub visiit arsti juurde siis, kui probleem asub allpool vööd.
Meestearst ehk androloog on naistearsti analoog meestel. Androloog tegeleb spetsiifiliselt meeste tervist puudutavate küsimustega: seksuaalhäirete, eesnäärmeprobleemide, meeste viljatuse, peenise- ja munandihaiguste, aga ka hormonaalsetest nihetest põhjustatud haigustega nagu kiilaspäisus või rindade suurenemine.
Naistel soovitatakse korra aastas käia naistearsti juures tervist kontrollimas isegi juhul, kui mingeid kaebusi pole. Samamoodi võiksid ka mehed olla kursis sellega, mis seisus on nende tervis. Juba noored mehed peaksid vähemalt kord kuus ise kontrollima oma munandite seisukorda. Kui on märgata mingit kõrvalekallet varasemast, siis panna kinni aeg meestearsti juurde ja teha seda kohe. Nimelt on munandivähk just nooremate meeste haigus ning paraku ei lähe see tõbi ise üle, vaid areneb väga kiiresti.
Alates 45ndast eluaastast tuleks jälgida oma eesnäärme seisukorda, et võimalikult varakult avastada muutused selles. Kui tihti mees peab kontrollis käima, otsustab meestearst spetsiaalse PSA testi abil.
Tasub ka teada, et eesnäärmepõletik on haigus, mis võib kallale tulla igas vanuses ja ta on nii levinud, et elu jooksul puutub sellega kokku lausa iga teine mees. Tõbi võib aastaid kulgeda varjatult ja kaebusi andmata ning võidakse avastada hoopis viljatusuuringute käigus. Tähelepanuta seda haigust ei maksa jätta, sest ta vähendab mehe viljakust ning kui seda mitte ravida, võib ta aja jooksul areneda edasi lausa eesnäärmevähiks.
Meestearstiga tasub konsulteerida ka siis, kui tunned endas seksuaalse huvi ja võimekuse tuntavat vähenemist juba varem kui 60-aastaselt. Meestearsti poole pöördumiseks ei ole vaja saatekirja.