Epilepsia on krooniline närvisüsteemi haigus, mis avaldub korduvate krambihoogudena. Need võivad piirduda vaid tahtele allumatute liigutustega jäsemetes ja näos, aga võib viia ka teadvuse kaotuseni. Sel juhul inimene kukub maha, tekivad tõmblused ja äkilised võpatused, kuid valu ta ei tunne.
Epilepsiaga inimesi leidub Eestis rohkem kui üldiselt arvatakse, ligikaudu 9000. Seda haigust põdev inimene vajab haigushoo ajal kaasinimeste mõistvat suhtumist ning vajadusel asjatundlikku abi. Hoogudevahelisel perioodil elab epileptik täiesti tavalist elu, tema vaimsed võimed selle haiguse tõttu ei kannata.
Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mille tõttu katkeb lühikeseks ajaks aju normaalne tegevus ning tekib haigushoog. Selle põhjuseks võivad olla raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused ja muud tegurid. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega täpset põhjust kindlaks teha.
Reeglina ei ole epilepsia pärilik haigus, kuid seda võib mõjutada perekondlik eelsoodumus. Haiguse arenemist määrab eelkõige individuaalne krambilävi. Kui see on väga madal, siis võivad epileptilised hood tekkida iseeneslikult. Samuti saavad määravaks välised tegurid nagu peaajuvigastus või muu ajutegevust häiriv sündmus.
Epileptilised hood on haigele eelkõige traumaohtlikud. Sagedased ja pikalt kestvad haigushood aga kahjustavad aju. Hoojärgsed vaevused võivad vähendada töövõimet ning häirida tavapärast elu. Lastel võib epilepsia pärssida üldist arengut, õppimisvõimet ja käitumist. Epilepsiadiagnoosi korral ei tohi inimene juhtida autot ning ka mõnedes valdkondades töötamine muutub võimatuks.
Epilepsia ravimisel on kõige olulisem ettenähtud ravimite korrapärane tarvitamine, mis soodustab hoogude lakkamist. Ravimi valik sõltub hoo tüübist ning annuseid suurendatakse ja vähendatakse järk-järgult. Kui 3-5 aasta jooksul pole enam hoogusid kordunud, võib arst kaaluda ravi lõpetamist.