Neerud filtreerivad iga päev 200 liitrit verd. Nad eemaldavad organismist ainevahetuse jääkained ja ülearuse vedeliku. Neerud aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu ainevahetust. Neeruhaiguse riskitegurid on diabeet, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, vanus üle 50 aasta, suitsetamine ning varasem südame- ja neeruhaigus või diabeet perekonnas. Näiteks diabeetikutel on neerukahjustus üsna tavaline ja see tekib umbes 40 protsendil suhkruhaigetest.
Erinevad uuringud näitavad, et üks inimene kümnest kannatab mingi neeruhaiguse või -kahjustuse all. Kuna neerukahjustus kulgeb hiilivalt ja varjatult, avastatakse see sageli hilinemisega. Samas on kroonilise neeruhaiguse varajane avastamine võimalik lihtsa uriinianalüüsiga.
Neerupuudulikkuse korral kogunevad mürgid organismi ning häirub ka vedeliku väljutamine uriinina, mis omakorda põhjustab turseid.
Põletikulised neeruhaigused on põiepõletik ja neeruvaagnapõletik, mis on tavaliselt seotud külmetamisega ning mida põhjustab mikroob ja ravib antibiootikum. Neeruvaagnapõletik võib järgneda ravimata jäänud põiepõletikule. Need haigused annavad endast märku ägedate sümptomitega, põhjustades valu ja sagedast urineerimist ning vahel ka palavikku.
Põletikulisi neeruhaigusi on tavaliselt võimalik ära tunda juba kaebuste järgi, seevastu teistel neerutõbedel nii selgeid tunnusmärke pole. Ohumärgiks võib olla tuim valu seljas, roietest allpool, kuid samas ei kaasne mitte iga neeruhaigusega tingimata valu. Seetõttu on oluline, et diabeetikud ja kõrgvererõhutõve põdejad laseksid regulaarselt oma neerude seisukorda kontrollida.