Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Haigus ei ole koguaeg ühesugune, vaid hoogude laad ja tugevus võivad erineda.
Astma on üsna levinud haigus, mida erinevate uuringute põhjal põeb 3-16 protsenti erinevate riikide elanikkonnast. Viimase 30 aasta jooksul on täheldatud astma sagenemist ning leviku suurenemist on püütud selgitada inimeste elustiili muutusega. Nimelt arvatakse, et üheks astma esinemise sagenemise põhjuseks on läänelik elustiil, millega meie kodudesse on tunginud väga palju keemiatööstuse tooteid, mida varem ei kasutatud. Kinnitatud on seosed astma tekke ja liigse kehakaalu vahel. Samuti mängib rolli ka pärilikkus.
Astma sümptomiteks on hingamisraskused, õhupuudus, hingeldamine, vilistav hingamine ja köha. Nähtudeks võivad olla üksikud köhatused või kerge vilistav hingamine, aga ka rasked hingeldushood, mis tekivad korduvalt. Hoogude vahel tunneb inimene ennast tervena.
Astmahoo võivad esile kutsuda mitmesugused allergeenid, õhusaaste, tubakasuits, kehaline koormus, külm õhk, ka viirused. Tegemist on kroonilise haigusega.
Astmaatik peab elustiilis arvestama oma haigusega, sest ainult nii on võimalik täisväärtuslik elu. Näiteks tuleks vältida allergeenidega kokku puutumist, mitte viibida suitsustes ja tolmustes ruumides, mitte kasutada kodus liigselt kodutekstiile, õhutada tube. Võimalik, et ka kodus lemmiklooma pidamisest ei tule midagi välja.
Kui astma on korralikult ravitud, on võimalikud pikad haigusnähtude vabad perioodid. Täielik haigusest tervenemine on siiski üliharv ning tasub ka teada, et astma sümptomid võivad küll mööduda, kuid põletik ja hingamisteede ülitundlikkus erinevate ärritajate suhtes jääb enamasti püsima.
