Blogi

Südamehaigused ei tule tühjalt kohalt

18.05.2017

Kõik südamearstid on näinud olukorda, kus infarkti ja insuldi ennetusega hakkab patsient tegema alles siis, kui haigus juba käes. Mõlemat neist haigustest saab ennetada tervislike eluvalikutega ja üldiselt ei tule need haigused tühjalt kohalt, vaid neil on eellugu.

Tihti on südamehaigused lõiv ülekaalu, passiivse elustiili, liigse töörabamise ja elupõletamise eest. Hästi inimlik on mõelda, et ehk lähevad minust rasked haigused mööda, hoolimata sellest, et rikun kõiki tervisliku elu reegleid.

Südamehaiguste riskifaktor number üks on suitsetamine. Mitmed uuringud on välja toonud, et suitsetamisest loobudes taandub südamehaiguste risk juba 5-7 aasta jooksul mittesuitsetaja tasemele. Mida nooremalt suitsetamine lõpetada, seda parem, kuid hilja seda teha pole mitte kunagi.

Passiivne elustiil on samuti südamehaiguste suur vaenlane. Süda tahab liikumist ja koormust ning vajab seda iga päev. Kusjuures pole vaja meeletult tundide viisi joosta või jõusaalis higistada – piisab 30-minutisest reipast kõnniringist iga päev ja paar korda nädalas võiks veel lisada mõne meelepärase tunniajase treeningu.

Stressitaseme langetamist tuleb samuti pidada oluliseks südamehaiguste ennetamisel. On täheldatud, et ebastabiilsetel aegadel suureneb südamehaigustesse haigestumine, samas kui inimestel on vähem muresid tööga, vähem depressiooni ja negatiivseid emotsioone, siis on ka vähem südame-veresoonkonna haigusi. Just viimase 10 aasta jooksul on stressi käsitlus südamehaiguste riskina tõusnud olulisele kohale suitsetamise, kõrge kolesteroolitaseme ja vererõhu kõrvale.

Neid viimaseid näitajaid võiks regulaarselt kontrollida ning tulemustele vastavalt tegutseda. Mõlemad näitajad lammutavad organismi aastaid salakavalalt nii, et inimene ei tunne enne midagi, kui on käes juba tõsine haigus kas infarkti või insuldi näol. Samas, kui avastatakse, et vererõhk on kõrgevõitu, siis elustiiliga saab palju ära. Tavaliselt alaneb vererõhk märgatavalt juba siis, kui langetada kasvõi mõni kilo kaalu ja/või hakata tegema igapäev reipaid jalutuskäike. Ka veidi kõrgenenud kolesteroolinäit on võimalik toitumise korrigeerimisega tavaliselt jälle kontrolli alla saada.

Südame tervisest võiks rääkida oma vanematega ja uurida, kuidas on olnud lood nende haigustega suguvõsas. Nimelt on pärilikkusel südamehaiguste puhul oluline kaal ning kui perekonnas on mõni selle liige haigestunud südamehaigusesse noorelt, tuleks tervisenäitajaid hakata jälgima juba kooliealistest lastest peale.

<<Tagasi blogisse