Ilukirurgia on tänapäeval muutumas sama tavaliseks nagu ükskõik millise teise arsti juures käimine. Naisi motiveerivad enamasti esteetilised põhjused, mehed aga jäävad ratsionaalsemaks ning otsustavad kosmeetilise kirurgia kasuks konkreetsest vajadusest lähtuvalt.
Ilukirurgi juurde mineku peapõhjus enesetunde ja enesekindluse parandamine. Mitte alati ei kannusta välimuse muutmist ainult edevus, vaid mõnel juhul on see ka ainuke väljapääs.
Inimese kehas on rasvarakkude arv elu jooksul muutumatu ja nende paiknemine geneetiliselt määratletud. Seega pole teatud juhtudel isegi parima tahmise ja trenniga võimalik keha proportsioone oluliselt muuta. Siis saab abiks olla ilukirurgia.
Iluoperatsioonid võivad olla ainulahenduseks ka geneetiliste või õnnetusjärgsete deformatsioonide korrigeerimisel. Mõnikord võib aga uue välimuse saamisega kaasneda ka tervisliku seisundi märkimisväärne paranemine – näiteks ninalõikus annab teinekord hoopis teise hingamise.
Iga plastilise kirurgia protseduuri jaoks on oma parim vanus. Kui kõrvade korrigeerimist saab teha juba lapseeas, siis näiteks silmalaugude plastikat või rasvaimu ei soovitata alla 35-aastastele ning nägu ja kaela pinguldavaid lõikusi võetakse ette enamasti alates 40. eluaastast.
Eestis on vaieldamatult kõige populaarsem ilukirurgiline teenus rindade suurendamine. Mõnikord aga soovitakse hoopis rinnapartii vähendamist või lihtsalt proportsioonide korrigeerimist. Alati polegi tarvis teha keerulisi lõikusi, vaid mõne ilupuudujäägi annab kenamaks sättida ka lihtsalt täitesüstidega.
Iga ilukirurgilise protseduuriga, eriti operatsiooniga kaasneb teatud risk. Patsiendi organismis võib tekkida reaktsioon nii narkoosile kui ravimitele ning seda ei saa välistada isegi kõige kogenum kirurg.
Riskide maandamiseks tuleb enne ilukirurgia protseduuri kasuks otsustamist ennast põhjalikult kurssi viia kõigi sellega kaasnevate riskidega. Samuti peaks konsultatsioonil rääkima kirurgile üksikasjalikult oma tervise eripäradest.