Alates 2022. aasta 30. augustist on Regionaalhaigla nõukogu esimees Taavi Rõivas (pildil vasakult kolmas). Ta selgitab intervjuus, millega tegeleb haigla nõukogu ja millised eesmärgid on ta seadnud.

Milline roll on nõukogul Regionaalhaiglas?

Näen nõukogu rolli selles, et luua eeskätt haigla meditsiinipersonalile kõik võimalused, et inimesi maksimaalselt hästi ravida. Viimane asi, mida nõukogu tegema peaks, on sekkuda sellesse, kuidas ravi toimub. Aga et oleks loodud nii tingimused kui olemas ka kõik vajalik, kaasa arvatud näiteks tervisekassa leping – need on teemad, millega nõukogu tegeleb.

Meie haiglal lasub vastutus vähemalt poole kui mitte rohkema Eesti tervishoiu eest ja see roll ajas ainult kasvab. Nõukogu ülesanne on sellele kaasa aidata ja luua need võimalused.

Mida nõukogu täpsemalt otsustab?

Kõik strateegilised küsimused käivad nõukogu laualt läbi, olgu selleks valdkondade tulevikuplaanid või kõik, mis puudutab investeeringuid. Viimati arutasime näiteks onkoloogia tulevikku, kuidas võimalikult laiapindselt oleks võimalik ravida, millised on pudelikaelad, seda mitte ainult Regionaalhaiglas, vaid kogu Eestis. Me ei tegele igapäevaste teemadega, küll aga sellistega, mis mõjutavad Regionaalhaigla tulevikku aasta, kahe või viie pärast.

Kui mainisite onkoloogia tuleviku arutamist, kas võib öelda, et need arutelud võivad jõuda ka Sotsiaalministeeriumi lauale?

Absoluutselt! Nõukogu roll ongi ju tegelikult olla asutaja esindaja. Tulevikus võiks ministeeriumi tasandil olla täpsemalt sõnastatud asutaja ootused haiglale ehk mis on see, millega peame haiglas hakkama saama, et ühiskond või maksumaksja või tervisekassa saaks hinnata meid hindele viis.

Ravikvaliteedi üle võib aga Eestis ilma igasuguse liialduseta väga uhke olla.

Nõukogu jälgib kindlasti ravijärjekordade pikkust ja ravikvaliteeti. Et me hoolitseme oma personali eest, on nii-öelda baashügieen, aga riik ootab meilt ka patsiendivaadet, et ravijärjekorrad üha lüheneksid. Ravikvaliteedi üle võib aga Eestis ilma igasuguse liialduseta väga uhke olla. Olles terviseministrina pool maailma läbi käinud, võin öelda, et see, mida meie arstid teevad Regionaalhaiglas, on midagi niisugust, millest väga paljud riigid ainult unistavad.

Kas Eestit saab võrrelda Põhjamaadega?

Põhjamaades on haiglate teeninduspiirkonnad suuremad. Näiteks Helsingi Ülikoolihaigla teeninduspiirkond on suurem kui Eesti rahvaarv – 1,6 miljonit. Nähtavas tulevikus on Eesti tervishoius kaks olulist keset: Tallinnas Regionaalhaigla ja Tartus Kliinikum. Et vahepeal tehti katse ehitada Tallinna Haigla suuremaks kui Tallinna linn – ilmselt kõigile, kes natukenegi tervishoiust jagavad, oli arusaadav, et see on määratud hukule. Plaani, mis on suurem kui elu, ongi väga raske ellu viia.

Juba sotsiaalministrina kümme aastat tagasi toetasin väga Tallinna keskhaiglate ühendamist. Aga vahepeal planeeriti seda kahjuks niimoodi, et tõusti seal liiga maast lahti.

Kuidas võiks Tallinna Haigla ideega edasi liikuda?

Kui Lastehaigla, mis on samuti kõige kõrgema järgu haigla, kõrvale jätta, siis Eestisse ei mahu kolme kõige kõrgema järgu haiglat. Isegi kui kuskilt tuleb see miljard eurot, siis mõeldes kõikidele neile arstidele, õdedele, hooldajatele, ei ole matemaatiliselt loogiline ehitada sellises mastaabis haiglat praegustele lisaks. Küll aga saab Tallinna Haigla olla keskhaigla tasemel ja vaadata tuleks, kuidas praegust aegunud hoonestust uuendada. Sellel on loogika küll.

Isegi kui kuskilt tuleb see miljard eurot, siis mõeldes kõikidele neile arstidele, õdedele, hooldajatele, ei ole matemaatiliselt loogiline ehitada sellises mastaabis haiglat praegustele lisaks.

Teema, mis oli Tallinna haiglas täiesti lahendamata ja mis on tegelikult keskhaiglate üks olulisemaid rolle või Tallinnas ja lähiümbruses täiesti keskhaiglate vastutus, on sünnitus. Peaks palju rohkem keskenduma sellele, kus siis tulevikus sünnitusvõimalus on ja kuidas see suhestub Lastehaiglaga.

Olete nõukogu esimees alates eelmise aasta augustist. Mis on olulisemad teemad, millega sel perioodil on tulnud tegelda?

Ma arvan, et haigla strateegia ja erialade tulevik. Me oleme arutanud, kuidas tagada Eestis maksimaalselt heal tasemel ja maksimaalselt kättesaadavad tervishoiuteenused. Kõige keerulisemad ja käegakatsutavamad teemad on olnud seotud kinnisvarainvesteeringute ja olmeküsimustega, aga ma ei tahaks neid kõige olulisemaks pidada.

Millised on teie enda ideed, eesmärgid, mida võiks Regionaalhaiglas teostada?

Mul on päris mitu unistust Regionaalhaiglaga seoses ja võib-olla kõiki üksikasjalikult ei peakski kirjeldama enne, kui need on ellu viidud. Laiemalt on need seotud sellega, et Regionaalhaiglas oleks võimalik pakkuda maailma absoluutsel tipptasemel ravi nendes valdkondades, kus see on inimeste jaoks kõige olulisem, pakkuda lootust inimestele, kellel võib see lootus olla mõne diagnoosi tagajärjel kustumas. Need on asjad, millega meie inimesed tegelikult igapäevaselt tegelevad, ja minu unistus on aidata kaasa sellele, et meil oleks maailma tipptasemel võimalused oma tööd teha. Ma arvan, et see on kõige tähtsam.

Kui mõtleme sellele, kui palju on need võimalused Eesti tervishoius kümne või kahekümne aasta jooksul arenenud, siis see on täiesti uskumatu, aga ma usun, et me saame veel paremini. Meie arstid-õed, tehnikud – kõik on valmis tegema veel kümme korda keerulisemaid asju mõnel erialal. Ma usun, et me peaksime pingutama, et need võimalused luua.

Mida saaks veel paremini teha?

Võtame sellesama onkoloogia – kui maailmas on veel paremaid, veel keerulisemaid, veel kallimaid kiirendeid, siis me peaks pingutama selle nimel, et need võimalused oleksid ka meil olemas. Mina ei usu sellesse, et onkoloogiat saaks laiapindselt Eestis korraldada keskhaiglate tasemel. Pigem usun sellesse, et luua Regionaalhaiglasse ja Kliinikumi tipptasemel võimalused ning leida võimalused tuua patsiente rohkem suurtesse haiglatesse, kus tõesti on võimalik nii kirurgilist kui ka keemia- ja kiiritusravi pakkuda täpselt selliselt, kuidas kellelgi vaja on. Mina ei näe seda, et peaksime piiratud ressursid väga laiali pudistama, pigem vastupidi: konsolideerimine on see, mis aitab meil paremat tulemust saavutada.

Kui räägime Eesti heast ravikvaliteedist, siis järjekordade üle võib kuulda palju nurinat. Mida saaks selle probleemi lahendamiseks teha?

Kõik sõltub taustsüsteemist. Loomulikult, kui inimesel on vaja saada arsti juurde, siis ta tahab seda kohe. Aga kui võrdleme ennast teiste riikidega, siis tegelikult see seis ei ole nii halb. Kuid see ei tähenda, et ei saaks veel paremini.

Maailmas on megatrendid, millega peab arvestama ka tervishoius. Üks neist on see, et tehnoloogia areneb ja võimaldab võtta lihtsamaid ülesandeid üle. Ka meditsiin areneb, meil on võimalik teha järjest keerulisemaid ravijuhtusid ja üha paremini inimesi ravida. Kuid selle trendiga kaasnevalt peame tehnilisemaid ülesandeid delegeerima järjest allapoole. Kui on ülesandeid, mida arst saab delegeerida õele või õde spetsialistile, kes on kitsalt selle valdkonna peal, aga võib-olla mitte õeharidusega, siis tuleb seda teha. Kui on ülesandeid, mida saab delegeerida assistentidele või hoopis tehnoloogia abil ellu viia, siis tuleb ka seda teha.

Kui on ülesandeid, mida arst saab delegeerida õele või õde spetsialistile, kes on kitsalt selle valdkonna peal, aga võib-olla mitte õeharidusega, siis tuleb seda teha.

Meil ei ole mõtet luua illusiooni, et meil on kümne aasta pärast kaks korda rohkem arste – ei ole, ja ka praeguseid näitajaid hoida on paras väljakutse. Samas tervishoid areneb, võimalused inimesi ravida arenevad, nõudlus areneb, inimesed elavad kauem.

Pigem peame nägema neidsamu trende, mis on kogu maailmas. Nii nagu iPhone suudab võib-olla teha mingis küsimuses kümne inimese tööd, on tervishoius neid asju, kus arstid-õed saavad tehnoloogia endale appi võtta, olla märksa produktiivsemad ja keskenduda sellele, mis on kõige olulisem.

______

Nõukogu on sihtasutuse organ, mis kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

Taavi Rõivas on Regionaalhaigla nõukogu liige alates 2021. aasta juulist. 30. augustil 2022 valiti ta Regionaalhaigla nõukogu esimeheks. 2014-2016 oli ta peaminister, enne seda sotsiaalminister ning ta on kuulunud ka nelja Riigikogu koosseisu.

Allikas: Regionaalhaigla

Tekst: Marina Lohk, Regionaalhaigla