Psühhiaatrid registreerisid 2022. aastal ambulatoorsetel vastuvõttudel protsendi võrra enam psüühika- ja käitumishäireid kui aasta varem, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi statistikast.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal käis 2022. aastal psühhiaatri vastuvõtul ligi 94 000 psüühika- ja käitumishäire diagnoosiga inimest.
Psühhiaatri patsientide hulgas oli rohkem naisi kui mehi ja kuni 15-aastaste seas rohkem poisse kui tüdrukuid nagu eelmistel aastatel. Aastal 2022 esines psühhiaatrite kuni 15-aastastel patsientidel psüühika- ja käitumishäireid peaaegu sama palju kui aasta varem. Neist psüühika- ja käitumishäirega poisse oli 4% rohkem kui eelmisel aastal ja tüdrukuid samavõrra vähem. Vähemalt 15-aastastest psüühika- ja käitumishäirega patsientidest oli naisi 59% ja nende arv suurenes eelmise aastaga võrreldes veidi kiiremini kui meeste arv.
Koroonapandeemia järgselt on vajadus psühhiaatrilisele abile suurenenud, kuid võimalused selleks on piiratud.
„Koroonapandeemia järgselt on vajadus psühhiaatrilisele abile suurenenud, kuid võimalused selleks on piiratud,” ütles TAI analüütik Reet Nestor. “Koroonapandeemia algusaasta kitsenduste järel taastus 2021. aastal võimalus psühhiaatrilisele abile. Aastal 2022 stabiliseerus psühhiaatri vastuvõtul käinud psüühika- ja käitumishäirega isikute arvu kasv.“
Uudis jätkub tabeli all:
Psüühika ja käitumishäired 2015-2022. Tabel: Tervise Arengu Instituut
Käitumishäireid oli vähem
Pandeemiaeelse 2019. aastaga võrreldes registreerisid psühhiaatrid 2022. aastal ligi 500 võrra vähem psüühika- ja käitumishäireid. Psühhiaatrilist abi vajavaid vähemalt 15-aastaseid naisi oli kolm protsenti rohkem, samal ajal oli mehi veidi vähem kui kolm aastat varem. Kuni 15-aastaseid psüühika- ja käitumishäirega patsiente oli psühhiaatritel viiendiku võrra vähem kui pandeemiaeelsel ajal.
Psühhiaatrid registreerisid 2022. aastal ligi viiendiku võrra rohkem esmakordseid haigusjuhte kui eelnenud aastal. Levinuimaks diagnoosiks oli ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired, mida esines 5 juhtu 1000 mehe ja 9 juhtu 1000 naise kohta.
Levinuimaks diagnoosiks oli ärevushäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired.
Teiseks sagedasemaks diagnoosiks nii meestel kui naistel oli meeleoluhäired, sealhulgas depressioon. Meeleoluhäireid esines 4 juhtu 1000 mehe ja 7 juhtu 1000 naise kohta. Nii stressiga seotud häireid kui meeleoluhäireid esines naistel 2 korda rohkem kui meestel. Samal ajal on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäired rohkem meestele omane diagnoos. Selle peamiseks põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine, millest tingitud häireid registreeriti meestel ligi 4 korda rohkem kui naistel.
Haiglaravi vajas ligi 10 000 patsienti
Üha sagedamini diagnoositakse tavaliselt lapseeas alanud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ning seda ka täiskasvanueas, kui see on jäänud alaealisena diagnoosimata. 2022. aastal registreeriti 48% uutest, tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäire haigusjuhtudest 20-aastastel ja vanematel. Hüperkineetiline häire oli üheks sagedasemaks diagnoosiks kuni 15-aastastel patsientidel. Nende teiseks levinumaks diagnoosiks oli psühholoogilise arengu häired, mida diagnoositi enim 5–9-aastastel poistel.
Psühhiaatria haiglaravil oli 4% rohkem patsiente kui aasta varem – 9821 inimest. Ravikestus oli sarnaselt aasta varasemaga keskmiselt 17 päeva. Psühhiaatria päevaravil viibinuid oli 5% rohkem kui eelmisel aastal. Peamiselt olid nendeks noorukid ja täiskasvanud alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu.
Psühhiaatria ambulatoorse, päeva- ja haiglaravi 2022. aasta statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Valdo Jahilo, TAI kommunikatsioonikeskuse juht