Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljas olek. See peaks aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema taluv. Allergikul aga aktiveerub immuunsüsteem paraku ka kahjutute asjade – näiteks kassikarvade, tolmulestade või õietolmu peale, hakates seejuures tegutsema nii energiliselt, et kahjustab ühtlasi iseennast.
Kõige enam on õietolmule allergilisi inimesi. Nemad kannatavad siis, kui kevadel õitsevad lepp, sarapuu ja kask. Allergia väljendub vesise ja tilkuva nohuna, silmapõletiku, aevastamisena. Sümptomid avalduvad siis, kui taimed õitsevad.
On inimesi, kes on allergilised umbrohtude õietolmule. Väga paljud inimesed on allergilised koera- ja kassikarvadele ning kodutolmule. Üldiselt on nii, et kui inimene on mingi asja suhtes allergiline, on suurem tõenäosus, et ta on ka mõne muu asja suhtes ülitundlik.
Väikestel lastel esineb palju toiduallergiat. Kõige sagedamini väljendub see nahalöövetes (nt karedad punetavad põsed või põlveõnnaldesse tekkivad karedad laigud). Hästi teada on laste ülitundlikkus piima ja muna suhtes, lisaks nendele ei kannata paljud lapsed ka veel nisu, pähkleid ja soja. Hea uudis on see, et enamasti kasvatakse lapseea toiduallergiatest välja hiljemalt koolieaks.
Imiku ja väikelapse toidus tuleks vältida või anda ettevaatusega kõige sagedamini allergiat põhjustavaid toiduaineid: tsitruselised, maasikad, kiivi, mandlid, pähklid, halvaa, kakao, mesi, muna, paprika, tomat, seller, oad, punapeet, koorikloomad (krevetid), kalamari, šokolaad.
Täiskasvanud allergik saab palju enda heaks teha sobiliku elustiiliga ning teadlikkusega haiguse suhtes. Üldiselt tuleb õppida oma haigust tundma ning sellega koos elama. Allergiat saab leevendada nii apteegi käsimüügis kui ka retseptuuris müüdavate ravimite abil.
Ülitundlikkuse diagnoosimine võib olla küllaltki keeruline ja pikaajaline protsess. Tehakse nahateste ning määratakse vereproovist antikehasid, kuid sageli on enam abi allergeenide väljapeilimisel hoopis detailse toitumispäeviku pidamisest ning tähelepanekutest teatud toiduainete tarbimisele järgnevatest reaktsioonidest. Ka asjatundlik perearst suudab diagnoosida lapse toiduallergia. Vajadusel aga suunatakse patsient edasi kas nahaarsti või allergoloogi juurde.