Rahutute jalgade sündroom (RLS – restless legs syndrome) on üsna levinud mure, mille all mingil eluperioodil kannatab lausa iga kolmas inimene. Tüüpiliselt on tegemist pigem vanemaealiste inimeste probleemiga.
Patsient kirjeldab jalgades kriipivaid, torkivaid ja surina laadseid aistinguid või ka seletamatut ebamugavustunnet. See esineb öösel ning sunnib jalgu pidevalt liigutama. Mõnikord tuleb lausa voodist tõusta ja ringi kõndida. Seejuures saabub kergendus kohe, kuid niipea kui heita jälle voodisse, on tagasi ka ebamugavad surinad ja kriipimised. Kuna tüüpiliselt on tundmused ainult jalgades, siis tuleb sellest ka haiguse nimi. Mõnikord aga võivad rahutud olla ka käed või hoopis mõni muu kehaosa. Need juhtumid on siiski harvad.
Kuna inimese uni on pidevalt liigutamist nõudvate jalgade tõttu katkendlik ja vilets, toob see omakorda kaasa terve rea terviseprobleeme. Krooniline unedefitsiit tõstab südame-veresoonkonnahaiguste riski ligi kaks korda ja suurendab vastuvõtlikkust depressioonile. Rääkimata sellest, et pidevalt puudu jääv kosutav uni väljendub väsimuses, keskendumisraskustes ja vähenenud töövõimes. Suureneb ka võimalus sattuda liiklus- või tööõnnetusse. Inimene on koguaeg väsinud ning seetõttu on tema elukvaliteet halvenenud.
Miks sündroom tekib, pole täpselt teada. Teadlased on seda seletanud magneesiumipuuduse, kehvveresuse või vereringehäiretega. Kuna probleemi täpne tekkemehhanism on teadmata, on keeruline murele ka leevendust leida. On täheldatud, et head teeb soe jalavann enne magamaminekut, mõnus õhtune jalutuskäik, võimlemisharjutused jalgadele või rahustava tee joomine.