Kes meist ei tahaks olla terve ja heas vormis? Üks lihtne aga oluline viis nende eesmärkide saavutamiseks on mitmekesine ja tervislik toitumine. Kas ma ikka toitun tervislikult ja saan kõiki vajalikke toitained ja vitamiine? Nüüd on võimalik oma toitumisharjumusi hinnata mikrobioomi analüüsi abil. Genorama OÜ on välja töötanud GutWellTM testi, mille abil saab vastused paljudele toitumisega seotud küsimustele. GutWellTM test on eelkõige suunatud kõigile neile, kes on kimpus kehakaalu- ja seedimisprobleemidega, kindla dieedi järgijatele, toitumissegude ja spordijookide kasutajatele aga ka kõigile neile, kes tahavad oma toitumisharjumusi hinnata või muuta.
Mis on mikrobioom?
Meie kehas eksisteerib koos meiega triljoneid mikroorganisme ehk mikroobe – baktereid, mikroseeni, viiruseid. Mikroorganisme leidub nahal, limaskestadel, soolestikus. Mikrobioomi moodustavad kõikide mikroorganismide geenid, mida on kokku 150 korda rohkem kui inimese enda geene.
Kas bakterid on head või halvad?
Meie organismis on nii kasulikke baktereid kui ka potentsiaalselt kahjulikke ehk patogeenseid baktereid. Terves organismis eksisteerivad kasulikud ja kahjulikud bakterid omavahelises kooskõlas. Kui bakterite tasakaal muutub infektsioonhaiguste, kindla dieedi või pikaajalise antibiootikumide kasutamise tagajärjel, võib see organismi muuta vastuvõtlikumaks haiguste suhtes.
Esimest korda puutume bakteritega kokku juba sündides ema sünniteede ja rinnapiima kaudu. Hiljem mõjutavad meie mikrobioomi peamiselt keskkond ja toitumine, kas siis tervisele kasulikus või haigustele vastuvõtlikkuse suunas.
Kuidas bakterid meie kasuks töötavad?
Bakterid aitavad seedida toitu, reguleerida immuunsüsteemi, kaitsta teiste haigust tekitavate bakterite eest, lõhustada toksilisi ühendeid, sünteesida vitamiine nagu B vitamiinid ja vitamiin K ning aminohappeid.
Mikrobioomi mitmekesisus, rikkus ning kooslus on olulised terve soolestiku ning üleüldise tervise tagamiseks. Tasakaalust välja viidud mikrobioomi kooslus võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme nagu ülekaal, seedeprobleemid ja autoimmuunhaigused.
Kuidas mõjutab toitumine meie bakterikooslust?
Lisaks pärilikkusele, keskkonnafaktoritele ja kasutatavatele ravimitele mõjutab toitumine suuresti soolestiku mikrofloorat. Kõik need tegurid loovad iga inimese jaoks unikaalse mikrobioomi. Sarnasus teise inimese soolestiku bakteritega on ainult 10-20%.
Eriti mõjutab soolestikubakterite tüüpi ja koguseid kiudaineterikas toit. Kiudained lõhustatakse ja fermenteeritakse soolestikubakterite ensüümide poolt. Fermentatsiooni tulemusena vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped. See omakorda alandab pH-d ja määrab, millised bakterid on soolestikus esindatud. Madalam pH tase piirab näiteks mõningate kahjulike bakterite kasvu. Lühikese ahelaga rasvhapped on tervise seisukohast väga olulised, nad stimuleerivad immuunrakkude aktiivsust ja aitavad säilitada veres normaalset glükoosi ja kolesterooli taset.
Lühikeseahelalisi rasvhappeid saavad bakterid sünteesida seedimatutest süsivesikutest ja kiudainetest nagu inuliin, resistentne tärklis, pektiinid ja fruktooligosahhariidid. Neid kiudaineid nimetatakse prebiootikumideks. Rohkelt prebiootikume sisaldavateks toitudeks on näiteks küüslauk, sibul, porrulauk, spargel, artišokk, banaan, merevetikad. Kiudained leidub rohkelt ka aedviljades, puuviljades, ubades, täiteraviljatoodetes.
Milline on minu soolestiku mikrobioom?
Soolestiku mikrobioomi kooslust saab hinnata mikrobioomi analüüsi abil, mis võimaldab tuvastada, milliseid baktereid soolestikus leidub, kui palju neid on ning kuidas need keha mõjutavad. Bakterite DNA analüüsitakse laboris, kasutades uudseimat tehnoloogiat, mis pakub kiiret ja täpset vastust. Analüüs näitab, kas bakterite kooslus on tasakaalus või on vaja muuta toitumisharjumusi, et saavutada soovitud mikrobioomi kooslus.
Tasub meeles pidada, et vaid püsivate tervislike toitumisharjumuste abil on võimalik hoida soolestiku mikrobioomi tasakaalus.
info@genorama.com
Vaksali 17a Tartu
7307295