Sotsiaalministeerium
Pressiteade
23.02.2022
Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium andsid 22. veebruari julgeolekualasel valitsuse kabinetinõupidamisel ülevaate, milline on Eesti valmisolek võtta vastu Ukraina kodanikke juhul kui Ukrainas algaks sõjategevus.
Siseminister Kristian Jaani märkis, et Venemaa eile õhtul tehtud järjekordne jõuline samm olukorra pingestamiseks Ukrainas viitab suurele tõenäosusele, et osa ukrainlasi ei tunne end mõne aja pärast oma kodus enam turvaliselt. „Oleme arvestanud, et Eestisse võib tulla ennekõike ukrainlasi, kellel on Eestiga juba varasemast ajast side – neil on siin sugulased, nad on siin enne töötanud. Suur osa Ukraina kodanikest saab Eestisse tulla viisavabalt. Üldjuhul ei vaja nad siin viibimiseks rahvusvahelist kaitset, sest nad saavad viibida Eestis muudel seaduslikel alustel,“ selgitas siseminister. Jaani sõnul on eesmärgiks toetada siin viibivate ja siia saabuvate Ukraina kodanike iseseisvat hakkamasaamist.
Jaanuari lõpu seisuga oli kehtiv lühiajalise töötamise registreering 16 139-l ajutise viibimisalusega Ukraina kodanikul. Siseminister selgitas, et kui praegu siin lühiajaliselt töötavate ukrainlaste töötamise luba läbi saab ja nad ei saa Ukrainasse tagasi minna, saame nende siinviibimist pikendada. Ukraina kodanikel on võimalik taotleda erandina ajutise viibimisaja pikendamist, kui tegemist on asjaoludega nagu vääramatu jõud, humaanne põhjus, mõjuv ametialane või isiklik põhjus. Kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada poolteist aastat kahe aasta jooksul.
Jaanuari lõpu seisuga oli kehtiv tähtajaline elamisluba 10 154-l Ukraina kodanikul, neist töötamiseks 4755-l Ukraina kodanikul. Kui inimene soovib taotleda tähtajalise elamisloa pikendamist, peab ta enne tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemist pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Võimalik on esitada ka rahvusvahelise kaitse taotlus, mille vaatab läbi ja otsuse teeb samuti PPA.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on oma kodu kaotamine ning sõja eest põgenemine traumeeriv kogemus, mille kohta on paraku ka paljudel Eesti peredel oma lugu rääkida. „Seetõttu oleme vajadusel valmis siia saabuvatele inimestele pakkuma esmast psühhosotsiaalset kriisiabi, et toetada nende toimetulekut muutunud elukorraldusega,“ ütles Riisalo.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium