Tervisekassa alustab koostöös kuue töötervishoiuteenuse osutajaga uudse lahenduse katsetamist, mille eesmärk on avastada südame-veresoonkonnahaiguste riskid tööealistel inimestel senisest varem ning toetada kõrgenenud riskiga inimeste sujuvat jõudmist edasisele jälgimisele ja vajadusel ravile.

Pilootprojektis katsetatav mudel on välja töötatud koos töötervishoiuarstide, perearstide ja kardioloogidega. Projekti käigus hindavad töötervishoiuarstid töötervishoiu kontrollides osalevate 40-65-aastaste töötajate südame-veresoonkonnahaiguste riski ning katsetavad uut koostöömudelit töötervishoiu ja perearstide vahel. Projekti fookuses on inimesed, kellel ei ole veel diagnoositud südame-veresoonkonnahaigust, kuid kelle tervisenäitajad viitavad kõrgenenud riskile. Samuti kaasatakse patsiendid, kellel on diagnoositud mõni südame-veresoonkonnahaigus, kuid kes ei tegele aktiivselt raviga ega ole arsti jälgimisel. Projekt keskendub aterosklerootiliste südame-veresoonkonna haiguste nagu südame isheemiatõve, ajuvereringe häirete ja alajäsemete ateroskleroosi ning nende tüsistuste ennetamisele.

Südame-veresoonkonnahaigused on üks peamisi tervena elatud eluaastate vähenemise põhjuseid

Ligi poole kõigist surmadest Eestis on põhjustatud südame-veresoonkonnahaigustest, olles sellega Eestis jätkuvalt peamine surmapõhjus. Samuti põhjustavad need haigused ligikaudukolmandiku kogu tervena elatud eluaastate kaotusest. Samal ajal on arvestataval osal tööealisest elanikkonnast kõrge või väga kõrge risk neisse haigestuda. Vereringehaiguste koormus tervishoiueelarvele ulatub kesmiselt 203 miljoni euroni aastas.

“Töötervishoiul on ennetuses suur potentsiaal, kuna paljud tööealisted inimesed jõuavad sinna regulaarselt ka siis, kui neil ei ole veel põhjust tervisemurega perearsti poole pöörduda. Selle projektiga soovime katsetada, kuidas sellised patsiendid töötervishoius varem üles leida ning luua selge teekond, et tuvastatud risk ei jääks lihtsalt tervisekontrolli tulemuseks, vaid inimene jõuaksvajadusel ka edasise jälgimise ja ravini,” ütles Tervisekassa töötervishoiu peaspetsialist Daisy Maryjane Hydes. Ühes sellega soovib Tervisekassa luua ka pikaajalist väärtust tööandjate poolt tehtavale investeeringule oma töötajate tervisesse panustamisel. “Tervisekassa eesmärk on vähendada südame-veresoonkonnahaigustest tingitud tervisekadu ning ennetada töövõime langust,” lisab Hydes.

Pilootprojekti käigus hindavad töötervishoiuarstid osalejate riskitaset Euroopa Kardioloogide Seltsi tunnustatud SCORE2 riskimudeli abil. Kõrge või väga kõrge riskiga inimesed saavad täiendavat nõustamist ning esmase ennetusplaani. Seejärel suunatakse inimene perearsti jälgimisele, et ravi ja nõustamine ei katkeks.

“Täna jäävad mitmed südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid õigeaegselt tuvastamata ning vajalik sekkumine võib jääda hiliseks või takerdub patsient teekonnal. Uus koostöömudel võimaldab töötervishoiul anda senisest veelgi kaalukama panuse ennetusse. Regulaarne kokkupuude töötajaga loob tingimused terviseriskide varajaseks märkamiseks, aitab jõuda sobiva ravinienne töövõime langust ning tõsisemate tervisekahjude kujunemist,” lisas Tervisekeskus Corrigo tegevjuht Merle Harjo.

Projekt käivitub 1. oktoobril 2026. Regionaalse katvuse tagamiseks ja mudeli toimivuse hindamiseks erinevate tööealise elanikkonna sihtrühmade seas viiakse pilootprojekt ellu koostöös töötervishoiuteenuse osutajatega Eesti eri piirkondadest. Projekti esimese etapi partnerid on Corrigo OÜ, HeBa Clinic OÜ, Esmed Töötervishoid OÜ, SA Viljandi Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja Meliva AS.

Pilootprojekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.

–

Tervisekassa
PRESSITEADE
15.09.2026

Päisefoto: Pilootprojekti koolituspäev 14.09.2026 (allikas: Tervisekassa)